Eesti võimalus oleks praegu olla Kasahstani läbivale Hiina kaubale n-ö väravaks Euroopa Liitu.

Riigiressursside Keskus (RRK) on Eesti suurim ladude omanik ja logistikaparkide arendaja.

Kodumaine ladude gigant peab oma eeliseks ladustamise ja infrastruktuuri loomisega seotud oskusteavet ? selles suhtes ei jää külmaks ka Kasahstani Raudtee, kelle initsiatiivil kaks ja pool aastat tagasi koostööplaanid küpsema hakkasid.

Läbirääkimised pooleli

Praegu on läbirääkimised faasis, kus ?pruuti? õpitakse tõsisemalt tundma. Riigiressursside Keskuse (RRK) arendusjuhi Teet Saarepera sõnul kindlatest kuupäevadest, mil Kasahstani suunast Eesti poole esimesed vagunid veerema hakkaksid, rääkida veel ei saa. ?Erinev kultuurikeskkond võtab sisseelamiseks oma aja,? viitab Saarepera Kasahstani kirjule rahvastikule, kus õlg õla kõrval ajavad äri vene õigeusklikud ja moslemid. Pealegi on nii suurel riigil nagu Kasahstan transiidiäris teisigi kosilasi. Eesti läbilöögivõime seisneb teiste kõrval siiski pigem sarnaselt läbitud majanduse arenguetappides ja heas vene keele tundmises.

Kasahstani kirju kultuuritaust ärimehi jalust nõrgaks ei võta, sest aina läänelikumaks muutuv ärikeskkond, kasvav transiit, mõistlik õigusandlik baas ja ekspordivõimalused on piisav põhjus, et hüpetega kasvavas majanduses kätt proovida. Riik omalt poolt välisinvestorite rahale kätt ette ei pane: juunis toimuvale Kasahstani promoüritusele teeb valitsus reklaami isegi Financial Timesis. Riigis valitseb küll jultunud korruptsioon ja demokraatia toetub alles hernekepikestele, kuid kõrged nafta- ja söehinnad tõukavad Kasahstani majandusele üha innukamalt tuult purjedesse.