Riik ahistab ettevõtjaid arutu aruandlusega
Mööblitootja Tarmeko kulutab aastas ligi 30 000 eurot üksnes selleks, et täita statistikaameti, maksuameti ja Eesti Panga poolt nõutavaid aruandevorme. „Rahandusministeeriumi kantsler vastas mulle, et nad võivad küsida nii palju, kui tahavad, meie peame aina vastama ja kõik kulud ise kandma,” nurises Tarmeko juht Jaak Nigul. „Meie kontsernis töötab kaks inimest, kes aasta läbi ainult riigi küsimustele vastamisega tegelevadki.”
Pooled riigi ametite nõutavates aruannetes esitatavatest andmetest on Niguli väitel dubleerivad.
Suurettevõtte mõõdupuu
Tarmeko restruktureeris hiljuti oma kontserni, et ühe ettevõtte töötajate arv ei ületaks 250 inimest, mis on suurettevõtte mõõdupuuks, et vältida niimoodi veelgi suuremat aruandlusvajadust.
„Riigi palgal on liiga palju tegevuseta ametnikke, kes otsivad igavusest tegevust. Nad suunavad oma energia ettevõtjate vastu,” rääkis Nigul. „Samal ajal võiks riik muuta erinevad aruanded kõikidele ametkondadele kättesaadavaks, millega kaoks vajadus samu andmeid pidevalt uutesse lahtritesse ümber kirjutada.”
Tarmeko esitas eelmisel aastal riigiametitele kokku 380 aruannet. Üks Pärnu eksportiv väikeettevõte, kes ei soovinud oma nime avaldamist, esitas samal ajal 127 aruannet. Tegemist on nii suure mahuga, et 61 töötajaga ettevõttes peab üks inimene aasta jooksul kolm kuud tegelema üksnes aruanderidade täitmisega.
Kusjuures statistikaamet nõuab samu palga ja tööjõu andmeid, mida ettevõte niigi maksuametile regulaarselt esitab.
„Suurim probleem seisneb selles, praegu ei otsi ametkonnad oma küsimustele vastuseid juba olemasolevatest aruannetest, vaid loovad kohe uue aruandevormi,” ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mart Palts. „Näiteks võib tuua maksuameti idee hakata nõudma ettevõtetelt töötajate registreerimist, ehkki haigekassas see register on juba niigi olemas.”
Head eeldused olemas
Eesti majandusest enamiku moodustavaid väikeettevõtteid aitaks Paltsi sõnul, kui riik integreeriks andmekogud. Justiitsministeeriumi loodud elektrooniline aastaaruande vorm loob selleks hea eelduse, sest aastaaruanne sisaldab vastuseid suurele osale küsimustest, mida näiteks statistikaamet eraldi küsib.
Maksu- ja tolliametist kinnitati, et töötajate registreerimise süsteemi juures, mille eesmärk on ümbrikupalga saajate vähendamine, näeb maksu- ja tolliamet koostöö võimalust haigekassaga, et inimeste ja ettevõtete aruandluskoormus oleks mõistlik.
Vähendame bürokraatiat
Kristen Michal
justiitsminister
Riigil on vaja ettevõtjatelt andmeid, et oma tegevust planeerida ja soodsat ettevõtluskeskkonda kujundada, kuid kindlasti ei ole mõistlik olukord, kus ettevõtjad peavad samu andmeid mitmeid kordi esitama.
Majandusaasta aruande elektroonilise koostamise keskkond vabastas äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused andmete mitmekordselt esitamise kohustusest. Rahandusministeeriumi uuring näitas, et majandusaasta aruande esitamisele kulus ettevõtetel 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga ligi 30 protsenti vähem aega, millest tekkis enam kui 4,6 miljoni euro suurune arvestuslik rahaline kokkuhoid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on antud ülesandeks aruandluskorralduse lihtsustamise projekti koordineerimine riigi tasandil. Lisaks olen ka ise suhelnud kaubandus-tööstuskojaga ning teinud ettepaneku, et nad ettevõtjate katusorganisatsioonina kitsaskohad ja võimalikud ideed ära kirjeldaks – siis saame neid koos lahendada.
