Riik asus taas koguma kooskõlastusi kümne aasta tagusele tuulepargi taotlusele. Tegelikult on aga olukord juba ette teada?
„Arendaja soov on menetlusega jätkata ning seoses sellega, et asjaomaste asutuste arvamuste edastamisest on kümme aastat möödas, siis palume vastavalt veeseaduse (10.03.2010 kehtinud redaktsioon) § 227 lg 2 uuesti asjaomaste asutuste arvamust, kas tänase seisuga on asjaolud muutunud ning kas Neugrund OÜ 10.03.2010 esitatud hoonestusloa taotluse alusel on võimalik algatada hoonestusloa menetlus tuuleparkide rajamise eesmärgil,” seisab tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) ehitusosakonna juhi Kati Tamtiku poolt esmaspäeval välja saadetud kirjas.
Juhul kui kirja saanud asutuste seisukohad on varasemaga võrreldes muutunud, siis palub TTJA seda põhjendada ja esitada hiljemalt 30 päeva jooksul. Erinevate ametiasutuste seisukohti küsides edastas amet ka viis arvamust, mis 2010. aastal koguti Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa taotlusele. Nende hulgas on nii veeteede ameti, siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, muinsuskaitseameti ja lennuameti seisukohad.
Juba 2010. aastal seati terve rida tingimusi
Kuigi toona ei seadnud Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise osas otseseid kitsendusi ei veeteede amet ega lennuamet – veeteede amet juhtis tähelepanu vaid sellele, et mainitud ala lähedale jäävad ka uputatud lõhkeaine ala ja laskeharjutus ala –, olid ülejäänud kolme riigiasutuse seisukohad mõnevõrra teistsugused.
Siseministeerium asus seisukohale, et ei pea põhjendatuks Soome lahe piirkonda, Osmussaare saare Neugrundi madala lähedusse tuulepargi rajamist läbi hoonestusloa menetluse. „Leiame, et meretuuleparkide rajamine on kõrgendatud avaliku huviga tegevus, puudutades, energeetikat, sisejulgeolekut, riigikaitset, laevandust, lennundust, kalandust, looduskaitset, turismi ja teisi valdkondi, mida ei ole hoonestusloa taotlustes käsitletud,” põhjendas asutus.
Ka märkis siseministeerium toona, et kui siiski peaks otsustatama hoonestusloa menetlus algatada, tuleb seda teha avatud planeerimismenetluse raames, kus ka kohalikul kogukonnal on võimalik asjasse sõna sekka öelda. Kindlasti peaksid tuulepargi detailplaneeringu ja ehitusprojekti kooskõlastama nii lennuamet, kaitseministeerium kui ka politsei- ja piirivalveamet.
„Lisaks tuuleparkide mõju eraldi analüüsimisele nii vaadete ja vaadeldavuse, müra, varjutusefekti, vilkumisefekti kui kõigi võimalike looduskeskkonnale ja julgeolekule tekkivatele mõjude osas tuleb uuringute vajaduse määramisel võtta arvesse võimalikku kumulatiivset mõju. Palume kindlasti saata taotluse sisuks olevate tuuleparkide keskkonnale avalduvate mõjude hindamise programm läbivaatamiseks ka siseministeeriumile,” seisis asutuse 2010. aasta seisukohas.
Keskkonnaministeerium märkis toona, et annab oma lõpliku seisukoha hoonestusloa andmise osas pärast keskkonnamõju hindamise aruande valmimist. „Keskkonnamõju hindamine on vajalik, et välja selgitada tuuleelektrijaamade mõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb pöörata suurt tähelepanu tuuleelektrijaamade rajamise mõjule Neugrundi madalal laialdaselt levinud elupaigale, milleks on karid. Karid on EL loodusdirektiivi kohaselt kaitstav elupaigatüüp,” märkis ministeerium oma 2010. aasta seisukohas.
Muinsuskaitseamet ütles toona, et hoonestusloa menetlemisel tuleb lähtuda muuhulgas ka riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. Kuna Neugrundi tuulepargi plaanitavale alale jäävad mitu kultuurimälestist, siis tuleb hoonestusloa menetluse algatamisel määrata tuulikute alale ka allveearheoloogiliste uuringute kohustus. „Uuringute tulemused ja vastav analüüs tuleb lisada keskkonnamõjude hindamise aruandesse,” märkis amet oma 2010. aastases seisukohas.
Kaitseministeerium selgelt vastu
Täna on natuke alla 40 tuulikust koosneva ja kuni 380 MW võimsusega meretuulepargi projekti vastu selgelt aga kaitseministeerium, kirjutab ERRi uudisteportaal. Kaitseministeeriumi hinnangul segaks tuulepark Ämari radari tööd ja lisaks on Neugrundi piirkonnas laskeala, kus harjutatakse laevadelt õhusihtmärkide hävitamist.
Olukorra teeb keerulisemaks see, et 2015. aastal algatati keskkonnaministeeriumis Neugrundi looduskaitseala rajamine, mis keelaks tuulepargi ehitamise, kuid lubaks samas kaitseväel seal edasi harjutada. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang ütles, et mujal Eestis selliseid harjutusi teha ei saa ja koht on kasutusel juba ammu.
"Selline harjutus nõuab väga suurt ohuala ja mitte kuhugi mujale Eesti rannikuvette selline ala ära ei mahuks. See on ainuke koht Eestis, kus sellist asja saab üldse teha, seetõttu ongi see harjutusala selline, millest me ei saa loobuda. Me oleme seal harjutusi läbi viinud alates aastast 2000," selgitas Sang.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhtis mullu kaitseala eelnõule saadetud vastuses tähelepanu sellele, et puudub selgus, milline oleks tuulepargi mõju võrreldes sõjaväeõppustega ja kliimaneutraalsuse eesmärkide valguses ei tohiks kergekäeliselt meretuuleparkidele sobilikest aladest loobuda.
Osaühingu Neugrund esindaja, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik leiab aga, et on pretsedenditu, et riik pole suutnud kümne aasta jooksul selle hoonestusloa taotluse osas otsust teha. Ka märkis ta, et kui kaitseministeerium jätkab projekti blokeerimist, siis ollakse valmis esitama riigi vastu kahjunõuet. Kui suur see olla võib, Luik praegu ei täpsustanud, kuid ütles, et juttu on miljonitest.
