Aasa sõnul vähendavad elektribussid võrreldes tavalistega bussidega kekkonnale kahjulikku CO2 heidet. Samuti väheneb Eesti sõltuvus importkütustest. „Rohegaasi senine laialdane kasutuselevõtt Eestis on näidanud, et Eestis on diislikütusele häid alternatiive. Täna saame öelda, et elektril sõitev ühistransport on teine etapp liikumaks säästlikuma liikuvuse poole. Töötame juba ka kolmanda etapiga, milleks on rohevesiniku kasutuselevõtt transpordis,“ rääkis Aas.

Toetusega suureneb taastuvelektri kasutamine ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt-tundi aastas. Toetust saab küsida projektidele, kus avalike linnaliinide teenindamiseks soetatakse vähemalt kaheksa madala põrandaga bussi ja sellega kaasnev taristu. Kokku jagub toetust ligikaudu paarikümne bussi soetamiseks.

Kui bussid alustavad tänavatel liikumist, kogutakse ja analüüsitakse kasutamise andmeid viie aasta jooksul ning võrreldakse andmeid seni kasutusel olnud diisel- ja gaasibussidega. Andmete põhjal saavad ühistranspordi korraldajad ja veoettevõtted teha tulevikus paremaid otsuseid, arvestades elektribusside eripäraga.

Bussid peavad reisijaid vedama vähemalt viis aastat ning busside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas. Toetust saab küsima hakata Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) veebruaris ning seejärel on taotlusvoor avatud kolm kuud. KIK annab taotlusvooru avamisest teada hiljemalt seitse päeva enne taotluste vastuvõtmist pressiteate vahendusel, kodulehel ja ühes üleriigilises päevalehes.