Riik kinkis Narva Elektrivõrgu ameeriklastele
“Meie seisukoht oli müüa Narva Elektrivõrgu enamusosalus enampakkumisel, kuid ministeerium otsustas millegipärast aktsiakapitali laiendamise kasuks,” ütles Postimehele Eesti Erastamisagentuuri (EEA) endine juht Väino Sarnet.
Õiguse suurendada NEV-i aktsiakapitali 41 miljoni krooni võrra sai USA Cinergy Global Powerile ja investeerimisfirmale Sthenos Group kuuluv Startekor.
Startekor omandas aga koos 49-protsendilise osalusega ootamatult ka NEV-i 18 protsendi aktsiate ostu eesõiguse.
Mõni kuu hiljem, kui riigi nägemus elektrivõrkude erastamisest muutus, läks müüki ka ülejäänud osa NEV-ist. Pakkumise tegi vaid ostueesõigusega jõupositsiooni saanud Startekor.
51 protsendi aktsiate müügi hinnaks kujunes 65 miljonit krooni, millest poole võis maksta EVP-des. Postimehe arvestuste kohaselt läks see Startekorile EVP-de toonast hinda kasutades maksma vaid ligi 42 miljonit krooni.
Samas oli NEV-i pangaarvel 67 miljonit krooni, lisaks olid audiitorid ettevõtte vara väärtuseks paar aastat tagasi hinnanud 165 miljonit krooni.
Et NEV on monopoolne, suhteliselt väikese riskiga infrastruktuuriettevõte, siis maksis ka firmale kuuluv turg. Erastamisagentuur seda oma müügitehingus ei arvestanud.
Nii oligi Startekoril võimalik võtta pärast NEV-i täielikku omandamist ettevõttest välja 10 miljonit krooni dividendidena ja 50 miljonit krooni aktsiakapitali vähendamise abil. Seega läks NEV-ist välja sinna mõni kuu varem aktsiakapitali laiendamisel investeeritud raha, kirjutab Postimees.
Majandusministeeriumi toonane asekantsler Arvi Hamburg tõdes, et NEV-i omanikud on puhtalt ärimehed. “Nad võivad müüa kilovatt-tunde, sealiha või viina. Soomlased ei või endale Eestis sulitempe lubada, ameeriklastel on aga ükskõik.”
“Ega jah mõtet seda osalust sel ajal ja selle hinnaga müüa ei olnud,” tunnistas ka Väino Sarnet. “Kuid ministeerium arvas, et see on õige hind ja meil polnud mõtet seda ümber lükata.”
NEV-i müügi aegse majandusministri ja erastamisagentuuri nõukogu esimehe Jaak Leimanni sõnul otsustas ministeerium vaid erastatavad objektid, kuid hind oli erastamisagentuuri juhtkonna pädevuses.
Praegune energiaturu inspektsiooni juht Märt Ots oli Narva Elektrivõrgu erastamise ajal ettevõtte nõukogu esimees.
Otsa sõnul jäi talle NEV-ist mulje kui edukast, kuid ülekapitaliseeritud ettevõttest.
“Minu ajal oli ettevõttel 200 miljoni kroonise käibe juures kümnemiljoniline kasum,” rääkis Ots. Samas ei teinud Ots tollal midagi, et riigile ebasoodsat tehingut peatada.
Võrreldes NEV-i tehingut Läänemaa Elektrivõrgu müügiga Fortumile, said ameeriklased hinnanguliselt kolm korda kallima elektrivõrgu soomlastest kokkuvõttes märksa odavamalt.
