Majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki sõnul on kolmest riigikogu poolt nimetatavast fondi nõukogu liikmest kaks koalitsiooni- ja üks opositsioonifraktsioonist.

Lipstok ütles BNS-ile, et tõenäolised kandidaadid on Kaveri enda kõrval mõõdukas Tõnu Kõiv ja Rahvaliitu kuuluv Tiit Tammsaar.

Kaveril on volitused kandidaatidega kõneluste pidamiseks järgmise nädala jooksul, ületuleval nädalal peavad kandidatuurid jõudma kinnitamisele majanduskomisjoni, rääkis Lipstok.

Liikluskindlustusfondi nõukogu kolm liiget nimetab majanduskomisjoni ettepanekul riigikogu.

Nõukogu on juunist rakenduva uue liikuluskindlustusseaduse alusel tööle hakkava Eesti Liikluskindlustuse Fondi kõrgeim juhtorgan. Nõukogu liikmed nimetatakse tähtajatult.

Nõukogu kolm liiget nimetab riigikogu, kolm liiget rahandusminister, ühe liikme Tarbijakaitse Liit ja igal Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmel on õigus nimetada üks nõukogu liige. Fondi liikmeks saab ilmselt kuus Eestis tegutsevat kindlustusseltsi, seega on nõukogul 13 liiget.

Rahandusminister nimetab liikluskindlustusfondi nõukogu kolm liiget sel nädalal, ütles BNS-ile ministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm, kes ise on üks nõukogu liikmekandidaate.

Fondi nõukogu otsustas 8. mail kuulutada välja avaliku konkursi fondi juhatuse liikmete leidmiseks. Kandideerijatel tuleb esitada avaldused 1. juuliks, otsus langetatakse ja uus juhatus nimetatakse alates 1. septembrist.

Eesti Liikluskindlustuse Fondil on kolmeliikmeline juhatus.

Perioodiks alates 1. juunist kuni 1. septembrini nimetatakse juhatuse liikmed praeguse liikluskindlustusfondi tegevjuhtkonna hulgast, märkis Urm.

Olulisemad liikluskindlustuse seaduse rakendusaktid on rahandusministri poolt kinnitatud ja saadetud avaldamiseks.

Eesti Liikluskindlustuse Fond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on 1. juunil rakenduvast uuest seadusest tulenevate funktsioonide täitmine kindlustusandjana, sealhulgas kindlustustariifide määramine.

Kindlustusandja koostab tariifid, arvestades riskipreemiat, kindlustusandja liikluskindlustuse statistikat, riskigruppi, kindlustusmaksega kaetud perioodi pikkust ning muid tegureid.

Tariif sisaldab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondile tasumisele kuuluva liikmemaksu osa, kindlustusjärelevalve ülalpidamiseks tehtavate eraldiste osa ning kindlustusandja tegevuskulu.

Kindlustusandja majandusaasta liikluskindlustuse tavalepingutega seotud tegevuskulud ei või ületada 15 protsenti ja saadav kindlustustehniline tulem nelja protsenti laekunud kindlustusmaksetest.

Kindlustustehnilise tulemi arvutamise korra kehtestab rahandusminister.

Rahandusminister kinnitab iga aasta 1. oktoobriks järgneva kalendriaasta liikluskindlustuse varakahju- ja isikukahju hüvitamise piirmäärad. See on vastavat liiki liikluskahju hüvitamise piirang ühele kannatanule ühe kindlustusjuhtumi kohta. Hüvitiste piirmäärasid ei vähendata.

Iga kindlustusandja, kellel on õigus tegutseda Eestis liikluskindlustuse kindlustusandjana, võetakse tema taotlusel Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmeks. Eestis võib liikluskindlustuse lepinguid sõlmida vaid kindlustusandja, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige.

Riigikogus 10. aprillil vastu võetud avaliku kriitika alla sattunud liikluskindlustuse seadus, mis tagab autorite hinnangul praegusega võrreldes oluliselt täielikuma ja kiirema liikluskahju hüvitamise, jõustub 1. juunil.

Võrreldes kehtiva seadusega, mis on autojuhikeskne, soosib uus, ligi aasta aega vaieldud seadus kannatanut, olenemata tema vastutusest ja süüst.