Riigikogu kinnitas kolmapäeval rahandusministeeriumis välja töötatud ning valitsuses heakskiidu saanud ettepaneku väljastada 1,56 miljardi krooni ehk 100 miljoni euro väärtuses riigi võlakirju.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen ütles, et riiklike võlakirjade väljastamise peamiseks eesmärgiks on refinantseerida riigi vanu laene ning rahastada kaugseireradari ostu.
JUUNIS VÄHEMPAKKUMINE. Mathieseni sõnul korraldab rahandusministeerium juunis rahvusvahelistele finantsorganisatsioonidele suunatud vähempakkumise, mille tulemusena selguvad ka emissiooni tingimused ja hind. Kokku on ministeeriumil eelläbirääkimisi peetud umbes 20 suure välismaise finantsinstitutsiooniga, kusjuures huvi emissiooni vastu on tulnud peamiselt just väljastpoolt.
“Välisinvestorite nimesid ei saa veel nimetada,” lisas ta. Välisinvestorite eelistamist põhjendas Mathiesen sellega, et suurtel ja tugevatel finantsorganisatsioonidele saab emissiooni suunata madalama intressimääraga.
Tundmatuks jääda soovinud analüütiku hinnangul võivad taolise suure emissiooni vastu huvi tunda Kesk-Euroopa, aga ka Skandinaaviamaade finantskorporatsioonid. “Huvi võivad tunda sellised tegijad nagu Merill Lynch ja Credit Swiss, miks mitte ka SEB, Swedbank ja Handelsbanken,” sõnas analüü-tik.
Hansapanga võlakirjamaakleri Allan Marnoti hinnangul on emissiooni näol tegu Eesti kui suveräänse riigi esimese taolise ettevõtmisega, mis ei tohiks riigile kahjulik olla. “Riigi krediidirisk saab igal juhul läbipaistva hinnangu,” sõnas Marnot.
LAEN VIIEKS AASTAKS. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt peaks võlakirjade pealt teenitav intress jääma 5,1-5,2 protsendi tasemele. “Tõenäoliselt tehakse emissioon fikseeritud intressimääraga,” sõnas Mathiesen. Emissiooni tähtajaks on viis aastat.
Emissiooniga kaetakse valitsuse poolt võetud laenude ennetähtaegne tagasimaksmine kuni 97,8 miljonit eurot ehk 1,530 miljardit krooni, millele lisanduvad kogunenud intress ja laenu ennetähtaegse tagastamise tasud. Samuti finantseeritakse emissiooniga Eesti õhuruumi kaugseire radarite ostu.
Riigi võlakirjade emissioon nii suures mahus on esmakordne. Varem on riik võlakirjade emissiooni korraldanud Iisraeli relvatehingu katteks ning Põhja-Eesti Panga toetuseks.
Märtsi seisuga oli valitsuse poolt võetud välislaenude maht 2,5 miljardit krooni, mille kaalutud keskmine intress oli 5,63 protsenti aastas.
