Riik maksab raudtee eest 2,35 miljardit
Riik leppis raudtee erastaja Baltic Rail Service’iga (BRS) kokku, et ostab 66 protsenti Eesti Raudteest tagasi 2,35 miljardi krooni eest. Hinnale lisanduvad Eesti Raudtee dividendid 2004. ja 2005. aasta eest, kokku 150 miljonit krooni.
Eesti ärimehed BRS-i omanikeringis eesotsas Jüri Käo ja Guido Sammelseljaga teenivad tehingust hinnanguliselt 700 miljonit krooni.
Majandusminister Edgar Savisaare sõnul oli 2,35 miljardit krooni “võta või jäta” pakkumine, mille BRS oli eeltingimuseks seadnud. Varem on ministeerium hinnanud BRS-i osalust 2,1–2,2 miljardi krooniseks.
Ministeerumil on kindel seisukoht, et riigile olulised infrastruktuurid, näiteks raudtee, peaks riigile kuuluma. Nii on võimalik raudtee arendamiseks kaasata ka EL-i raha.
Ehkki on räägitud, et riik eraldab Eesti Raudtees veeremi ja infrastruktuuri ning erastab esimese taas, ei pea Savisaar seda otstarbekaks. Selle vastu on aga mitmed transiidiäri osalised, teiste hulgas BRS-i ostmiseks läbirääkimisi pidanud Prominvestors.
Eesti Raudtee riigi kontrolli alla minek toob muudatusi ka ettevõtte juhtkonnas. Peamisteks kandidaatideks firma juhi kohale peetakse praegusi juhatuse liikmeid Raivo Varet ja Kaido Simmermanni. Välistatud pole aga ka firma kunagise juhi Parbo Juchnewitschi tagasitulek.
BRS-i nõukogu esimees Edward Burkhardt ütles, et riik saab raudtee tagasi odavalt, Prominvestors või Deutsche Bahn oleks olnud valmis selle eest palju rohkem välja käima. Aga kohtuvaidlused riigiga, kes omab 34 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest, ei võimaldanud parema tehinguni jõuda.
“Anname riigile üle heas seisukorras raudtee, kus on tugevalt investeeritud nii veeremisse kui ka infrastruktuuri ja mis on võimeline toime tulema mis tahes kaubavoogudega,” ütles Burkhardt. Kui 2001. aastal oleks raudteesse paigutatud miljard krooni investeeritud Eesti kinnisvarasse, oleks Burkhardti sõnul praeguseks palju rohkem teenitud.
Vilets olukord
Raudtee majanduslik olukord on Burkhardti sõnul palju viletsam, kui see oli 1,5 aastat tagasi, mil praegune valitsus ametisse astus. “Siis valmistasime ette börsileminekut ja firma väärtuseks hinnati 340 miljonit eurot (5,3 miljardit krooni). Arvutage ise, kui palju oleks 66 protsendi väärtus praeguseks,” ütles Burkhardt. Ta oli veendunud, et vaidlused riigiga oleks kohtus lõppenud BRS-i kasuks, aga see oleks võtnud aega. BRS-i andmetel on raudteesse viie aasta jooksul investeeritud 2,6 miljardit krooni ehk rohkem kui vaja.
Nüüd, mil riik võib saada taas raudtee täisomanikuks, ütles Burkhardt: “Minu arvates pole riik ühelegi ärile hea omanik, ma ei ole sotsialist!” Tema sõnul tegutseb Eesti valitsus poliithuvidest lähtuvalt ja teenib Vene transiidifirmade huvisid.
Laar uut erastamist ette ei võta
•• 2001. aastal, Eesti Raudtee erastamise ajal valitsusjuht olnud Mart Laar ütles, et ei oska kokkuleppe kohta midagi öelda.
•• Juhul kui Laar saab pärast järgmisi valimisi peaministriks, ei kavatse ta Eesti Raudtee uut erastamist ette võtta.
•• ”Selline erastamine ja tagasiostmine ei mõju ühelegi ettevõttele hästi. Samas tuleb riigil arvestada kulusid, mis tekivad raudtee omanikuna. Euroopas maksavad riigid raudteele peale ja väga palju,” ütles Mart Laar.
