"Seoses COVID-19 kriisi tõttu on Eesti riigil suurenenud laenu võtmise vajadus: 2020. aastal on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit euro. Riigi võlaportfelli intressiriski juhtimise põhimõtted vajavad kaasajastamist, sest eelseisvatel aastatel ületavad võlakohustused likviidsusreservi suures ulatuses ning kehtivaid põhimõtteid ei saa rakendada olukorras, kus võlakohustused ületavad oluliselt finantsvarasid," märgitakse selgituses.

Vaata Eesti võetud laene ja välja lastud võlakriju siit.

Näiteks kehtivate reeglite järgi peaks riigikassa vahetama hiljuti emiteeritud 10-aastaste pikaajaliste võlakirjade fikseeritud intressi (0,125 protsenti) muutuva kuue kuu Euribori intressi vastu, mis ei ole praeguses madalas intressikeskkonnas majanduslikult mõistlik samm. Eelnõu kohaselt võetakse riigi võlaportfelli intressiriski juhtimisel kasutusele uued põhimõtted.

"Kehtiva õiguse kohaselt juhitakse intressiriski põhimõttel, mille kohaselt finantsvarade ja -kohustuste intressi- ja valuutariskid tasakaalustavad teineteist. Eelnõu kohaselt võlaportfelli osale, mis vastab 600 miljonile eurole, hakkab kehtima suurim lubatud intresside fikseerimise periood kuus kuud. Võlaportfelli osale, mis ületab 600 miljonit eurot, hakkab kehtima nõue, et keskmine intresside fikseerimise periood on vähemalt kolm aastat."

Eelnõuga suurendatakse ka likviidsusreservi turuväärtust 250 miljonilt 600 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid, et tagada pensionide, toetuste ja palgamaksete kohane tegemine riigi arveldusi korraldavates pankades piiratud päevade jooksul. Stabiliseerimisreservi turuväärtust suurendatakse 100 miljonilt 200 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid.

Loe pikemalt ERRist.