Riik muutis tehnoloogialaenu tingimusi paindlikumaks

Eksportivad tööstusettevõtted saavad lisaks masinate ja seadmete soetamisele kasutada tehnoloogialaenu nüüd ka investeeringuteks mittemateriaalsesse varasse, näiteks tarkvara juurutamiseks või inimeste koolitamiseks.

Arvestades Eesti tööstusettevõtete aina kasvavaid vajadusi toodangu mitmekesistamisel ja tootmisprotsessi ümberkorraldamisel, uuendas riik koostöös KredExiga tehnoloogialaenu tingimusi. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul tugines laenutingimuste uuendamine tööstusettevõtjate tagasisidel ja turuolukorra analüüsil.

„Tugev tööstussektor loob majanduskasvuks olulised eeldused ja võimalused ka teiste sektorite arenguks. Seega on oluline kõrvaldada tööstussektori ees seisvad kitsaskohad, sealhulgas parendada finantskapitali kättesaadavust. Tehnoloogialaenu uuendamine on ka osa eelmise aasta lõpul vastu võetud tööstuspoliitika teekaardi ehk rohelise raamatu elluviimisest“, selgitas Palo.

KredExi juhi Lehar Küti sõnul on muudatustest abi mahukamaid investeeringuid planeerivatele tööstusettevõtetele.

„2015. aastal valminud turuanalüüs võimaldas KredExil struktuurivahenditest väljastatava tehnoloogialaenuga kaasfinantseerida vaid investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. 2018. aasta algul valminud uuendatud analüüs võimaldab laenu sihtotstarvet laiendada ning see on kindlasti heaks uudiseks tööstusettevõtetele, kes kavandavad mahukaid investeeringuid,“ ütles Kütt.

KredExi tehnoloogialaenu kasutanud Torm Metall OÜ juhatuse liige Oskar Kilk ütles, et hindab investeeringute rahastamisvõimaluste paranemist kõrgelt.

"KredExi tehnoloogialaen on olnud heas mõttes nähtamatu, kuid asendamatu tugi ettevõtte arengule. Kiire kasv paneb ettevõtte käibekapitali paratamatult tugeva surve alla. Tehnoloogialaen võimaldab investeeringuid tehes lähtuda lühiajaliste rahavoogude asemel rohkem pikaajalisest strateegiast ja investeeringute tulususest," märkis Kilk.

Tehnoloogia- ehk tööstuslaen aitab suurendada ettevõtte tootlikkust. Tehnoloogialaen on suunatud ekspordile orienteeritud tööstusettevõtetele, kes tegelevad töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning jäätmetöötluse ja -kõrvaldusega, mistõttu saab tulevikus laenutoote nimeks tööstuslaen. Laenuga on võimalik rahastada panga või liisinguandja poolt nõutavat projekti omafinantseeringu osa. Laenusumma on kuni 2 miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui 40% projekti maksumusest.

EY Eesti tööstussektori rahastamise uuringust selgus, et ettevõtete finatseerimine pole ettevõtjatele kolme olulisema probleemi seas. Suuremateks kitsaskohtadeks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja ebapiisavus, ettevõtluskeskkonna ebastabiilsus läbi pidevate maksu- ja seadusmuudatuste ning ettevõtjate enda teadmiste ja oskuste ebapiisavus.