Saare maavalitsuse arengu-ja planeerimisosakonna juhataja Tarmo Pikner ütles ajalehele, et Saaremaa teede halb olukord hakkab maakonna arengut pidurdama.

“Maavalitsus on riigi maanteeameti peadirektor Riho Sõrmusele sada korda rääkinud, et meile pole iseseisvusaja jooksul ühtegi asfaltteed tehtud,” kinnitas Pikner. “Kui võrrelda Hiiumaaga ja muu Eestiga, siis see on absoluutne absurd kuna terve Hiiumaa on ju ära asfalteeritud.”

Pikneri sõnul näitab Saaremaa teedevõrgu halba kvaliteeti ajasolu, et maakonna seitsme vallakeskuse omavaheline ühendus toimub mööda kruusateed. Mustkatte alla on viimata Salme-Lümanda, Kihelkonna –Mustjala, Mustjala –Leisi, Leisi –Orissaare, Kärla – Kaarma, Valjala-Laimjala ning osaliselt ka Salme ja Torgu vaheline teelõik.

“Ma ei usu, et üheski teises Eesti maakonnas on selline olukord, kus seitse maakonnakeskust on omavahel ühendatud kruusateedega. See näitab seda et teede arendamine Saaremaal on null,” lausus Pikner.

Pikneri sõnul jääb arusaamatuks, et riik on leidnud raha Muratsi küla tee 3,5 km lõigu viimiseks mustkatte alla, samal ajal kui majanduse seisukohast olulisem Veere sadamasse suunduv umbes kuue kilomeetri pikkune Kihelkonna – Kurevere teelõik tolmab edasi.

Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo märkis, et kindlasti on Saaremaa teedele vaja senisest rohkem raha ja selle nimel on teedevalitsus koos maavalitsusega kõvasti võidelnud. “Küll me oleme kutsunud siia maanteeameti peadirektori ja vaadanud läbi kõik arengukavad aga ega need asjad palju lubadustest kaugemale ei lähe.”

Kollo sõnul on Saaremaal saanud 12 iseseisvusaasta jooksul tolmuvaba katte 11,2 km kruusateed. Hiiumaa kohta pakkus Kollo välja, et naabersaarel on saanud tolmuvaba katte umbes paarkümmend kilomeetrit maanteid.

Saarte teedevalitsuse Hiiu osakonna juhataja Hannes Vaidla poolt saadetud andmetest aga selgus, et Hiiumaal on alates 1990 aastast saanud tolmuvaba katte 51,4 km kruusateed. “Meil on sisuliselt võimalik saarele tolmuvabalt ring peale teha,” sõnas Vaidla.

Maanteemati hiidlasest peadirektor Riho Sõrmus ütles, et see on iga teedevalitsuse juhataja oma valik, mida ta teedevalitsusele eraldatud rahaga teeb - kas mustkatte pindamist või kruusateedele katteid. Kui Kollo kasutas raha muude tööde jaoks kui mustkatte tegemiseks, siis on see tema valik, ütles Sõrmus.