Kes on hotellis, hostelis või võõrastemajas ööbinud, teab, et valvelauas tuleb administraatorile dokumenti näidata. Külastajate andmed hoitakse kaks aastat alles ja kui politseil on tarvis, võib ta uurida, ega külaliste seas kurikaelu ole. Reeglina on need andmed hotelli kohalikus süsteemis, aeg-ajalt kõrgetes paberikuhjades.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak usub, et see lahendus pole kuigi operatiivne. Ka Eesti ministeeriumid valmistavad juba mitmendat aastat ette seadusemuudatust, et kõigi majutusasutuste külastajad jõuaksid ühte üleriigilisse andmebaasi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna nõunik Kati Kikas tõdes, et nüüd on registreerimisküsimus eelnõust, mis pidi sügisel koos turismiseaduse muutmisega riigikokku jõudma, välja tõstetud.

"Me ei ole sellest mõttest loobunud. Me peame lihtsalt sellega tegema veel lisatööd koos erinevate osapooltega enne, kui sellega edasi saab minna. EAS on hetkel korraldamas ka põhjalikku ärianalüüsi selgitamaks välja, milline see andmekogu lahendus täpsemini olla võiks ja mis on selle täpne kaasnev kulu. Sest mis seal salata, kõigile osapooltele kaasnevad sealt siiski arvestatavad kulud," ütles Kikas.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.