Riikides, kus puudub energiamahukas rasketööstus, tarbivad ligi 40% energiast ehitised. Meil on levinud nõukogude ajal ehitatud külmad majad. Energiadefitsiidile lahenduse otsimisel ainult tootmise suurendamise kaudu jäetaks tähelepanuta elanikkond, kelle kütte- ja sooja vee kulud kasvavad katastroofilise kiirusega. Soojuse kallinemist prognoositakse lähema kolme aasta jooksul üle kahe korra ja seda optimistlike arengute juures. Millised on energiasäästu võimalused kortermajades? Lahendus oleks kortermajade kompleksne soojustamine.

Poolikud lahendused

Laialt levinud paneelmajade otsaseinte ja katuste soojustamine ning soojussõlmede reguleeritavaks ümberehitamine säästab 20–30% energiast. See on aga poolik lahendus, kui enamik piirdeid on soojustamata ja loomuliku õhuvahetusega ventileeritakse välja 40% köetud õhust. Kui soojusjaotuse süsteemid pole reguleeritavad, ei pruugi hoonete osalised rekonstrueerimistööd anda isegi ülalviidatud efekti.

See on mõistetav järgneva lihtsa näite puhul. Kui kortermajas asendatakse osal korteritel külmad aknad uute pakettakendega, tõstab see korteri temperatuuri kolm kuni neli kraadi. Kui aga majasisest soojusjaotussüsteemi pole samas võimalik reguleerida, on uute akendega korterite omanikud sunnitud liigse soojuse aknast välja laskma.

Maja energiaprobleemide komplekssel lahendamisel soojustatakse kõik välispiirded, asendatakse kõik aknad pakett-akendega, ehitatakse reguleeritavaks soojuse majasisesed jaotussüsteemid, samuti ehitatakse mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Kui lisaks ehitatakse ka soojuspumbad, mis toodavad majas tarbitava sooja vee, oleks energiasääst 50%. See moodustab 20% energiasäästu terve riigi energiabilansis.

Arvestades, et nn külmi hooneid on Eestis kaugelt üle 10 miljoni ruutmeetri, on lihtne näha, et pole arukas ignoreerida taolisi energiasäästmisele suunatud tulevikustsenaariume. TTÜ küt-te- ja ventilatsioonispetsialistide ligikaudsed arvutused näitavad, et külma korterelamu kompleksne energiasäästule suunatud rekonstrueerimine võimaldab vähendada soojuse aastast erikulu 220 kWh/m2  tasemeni 100 kWh/m2 aastas. Arvutuste kohaselt oleks sääst 2200 kr/m2, mis tagaks elanikele soojakulu arvestusperioodil 50 m2 korteri puhul säästu 500 krooni kuus. Energiasäästu projekti tasuvusaeg on 13 aastat, energiatootmise suurendamisse tehtud investeeringute tasuvusaeg ületab aga 20 aastat.

Rekonstrueerimisprojekt

Praegu tundub, et poliitikud on hoonete kompleksse energia-säästliku rekonstrueerimise alternatiivi jätnud kaalumata, lootes, et elanikkond võtab vaikides need kulud enda kanda. Praeguse laenupoliitika juures kujuneks korteriühistu 15 aastaks võetud kompleksse rekonstrueerimise laenu tagasimaksmise koormuseks elanikkonnale 21 kr/m2 kohta kuus ehk üle 1000 krooni kuus 50 m2 korteri puhul. See käib aga enamikule elanikkonnast – eriti pensionäridele – üle jõu.

Ilmselt tuleks kaaluda riigi ja elanikkonna vahendite ühenda-mist, mis tähendaks, et kompleksse energiasäästule suunatud rekonstrueerimisprojekti puhul toetaks riik oluliselt korteriühistuid või eramuomanikke, kes võtavad selleks laenu. Loomulikult vajab strateegia väljaarendamine täpsemaid arvutusi. Ei ole aga kuulnud vastavatest plaanidest.

Pealegi võib arvata, et praegune ehitusbuum ei kesta igavesti. Erasektori tellimuste vähe-nemisel võib riik käivitada hoonete rekonstrueerimise kava, lahendades nii energia- ja leevendades tööhõive  probleeme.

Riik toetab kümne protsendiga

•• 2003. aastast on rakendatud elamumajanduse arengukava, mille raames on toetatud kümne protsendi ulatuses ühistute elamu rekonstrueerimist.

•• Siiani on toetust saanud 1411 ühistut ja riigieelarves aastaks eraldatud rekonstrueerimistoetus ammendub tundidega.

•• Alternatiive riigi rahastamisele jätkub – madalad intressimäärad ja krediidiasutuste konkurents on taganud soodsaid laenuvõimalusi. Riigi sihiks on olnud kahandada laenamisega seotud riske.

•• Riiklikult on avardatud ühistu juhtide koolitusvõimalusi – nõustatakse vahetult majade haldamisega seotud küsimustes.

•• Raha elamute temaatikaga tegelemiseks on plaanitud eraldada ka EL-i tõukefondidest.

Allikad: Madis Laaniste ja Kristiina Sipelgas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist