Eelnõu eesmärgiks on jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Ministeeriumi hinnangul omab eelnõu olulist sotsiaalset mõju, mõjutades töösuhteid ja -kultuuri. Samuti leiab ministeerium, et eelnõu mõjutab kaudselt tööhõivet ning aitab oluliselt kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Eelnõu mõjutab kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle juures töötavad isikud töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel.

Milliseid andmeid tuleb hakata soopõhiselt koguma?

  • nais- ja meestöötajate osakaal organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppide lõikes;
  • organisatsioonisisesed liikumised ametikohtade vahel;
  • koolitustel osalemine;
  • töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes (põhipuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus);
  • tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes;
  • keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes;
  • töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes;
  • eelmisel majandusaastal tööle kandideerinute ja tööle võetute sooline jaotus ametikohtade lõikes.

Seletuskirjas põhjendatakse, et andmed nais- ja meestöötajate organisatsioonisisese liikumise ning koolitustel osalemise kohta aitavad näha erinevusi naiste ja meeste karjääris ja peegeldavad organisatsioonisisest hierarhiat.

Samuti võimaldab nais- ja meestöötajate karjääri võrdlemine leida tööandjal vastuseid küsimustele, kas naistel ja meestel on organisatsioonis võrdsed arenguvõimalused, kas naiste ja meeste vahel esineb erinevusi oskuste tõstmiseks jne, luues teadmistebaasi sihipärasemale personalipoliitikale ja inimressursside otstarbekamale kasutamisele.

Samuti märgitakse, et Eestit iseloomustab meeste varajane suremus nii riskikäitumise kui tööl läbipõlemise tõttu. Eesti mehelikkuse kuvand toetub suuresti mehe saavutustele tööelus ning endiselt eeldatakse mehelt peres peamise leivateenija rolli täitmist.

Kui perre sünnib laps, hakkab mees uuringute kohaselt veelgi enam töötama. Laste ja teiste pereliikmete eest hoolitsemist peetakse aga traditsiooniliselt naiste tööks. Nais- ja meestöötajate tööaja ja puhkusepäevade arvu võrdlemine puhkuse liikide lõikes vastavalt puhkusele tekkinud õigusele võimaldab organisatsioonis suuremat tähelepanu pöörata töö- ja pereelu ühitamise võimaldamisele nii meestele kui naistele ning hinnata vastavate meetmete efektiivsust.

Ka võimaldab puhkuste ja tööaja üle arvestuse pidamine hinnata meeste ja naiste töö- ja puhkeaja kasutust. Kui andmed näitavad, et nais- ja meestöötajad kasutavad oma õiguseid ja võimalusi märkimisväärselt erinevalt, on alust analüüsida, kas selle põhjused võivad tuleneda
organisatsioonikultuurist, töökorraldusest ning kas on vajalik rakendada meetmeid olukorra muutmiseks.

Töötajatele antud individuaalsete muude tasude, toetuste, hüvitiste ja soodustuste soopõhine teave võimaldab hinnata, kas neutraalsena näivad maksmise või andmise põhimõtted seda ka tegelikult on. Reeglid, mille rakendamise tulemusena saavad soodustustest ainult või peamiselt osa vaid nais- või meestöötajad, võivad seaduse kohaselt olla kaudselt diskrimineerivad ning vajada korrigeerimist.

Info tööle kandideerinute ja tööle võetute soolisest jaotusest annab võimaluse hinnata, kas naised ja mehed on sama aktiivsed erinevatele ametikohtadele kandideerima ja kas nad on kandideerimisel sama edukad.

Need andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada erinevusi naiste ja meeste positsioonis, ametikohtades, töö tasustamises, karjäärivõimalustes, koolitustes osalemises ning töö ja pereelu ühitamise võimaluste kasutamises organisatsioonis

Kuidas tuleb andmeid koguda?

Tööandja peab töötajate kohta koguma soopõhiseid andmeid majandusaasta lõikes. Eelnõu kohaselt on tööandjal õigus valida, millisel viisil andmeid koguda ja säilitada.
Kogutud andmeid peab tööandja säilitama viis aastat.

Kuidas toimub kogutud andmete esitamine?

Eelnõu ei pane tööandjatele kohustust esitada kogutud soopõhised andmed regulaarselt riigile. Tööandja peab soopõhised andmed esitama ainult juhul, kui seda nõuab seaduses sätestatud institutsioon või isik (nt järelevalveorganid, ametiühingud, usaldusisikud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik).

Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2016.

Eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda siin.