Läti konkurentsiamet teatas reedel, et trahvib pangakaartide tasude hinnakokkuleppes osalenud 22 panka 5,5 miljoni latiga. Suurima, 2,83 miljoni lati ehk nelja miljoni euro suuruse trahvi sai Swedbank. Keelatud kokkulepe kehtis Läti pankade vahel 1. detsembrist 2002 kuni 7. jaanuarini 2011, kuid pangad osalesid selles erineva tähtajaga, kirjutab Äripäev. "Oleme analüüsinud Eestis kehtivate tasude suurust ning kujunemismehhanisme. Me ei ole nende suurusega praegu tegelikult rahul ning oleme seda ka pankadele välja öelnud. Käesoleval hetkel tegelevad pangad uute vahendustasude kehtestamisega ning me kujundame oma lõpliku seisukoha pärast uute tasude selgumist," teatas Eesti konkurentsiamet reedel.

Eestis uuritakse kaardimakseid juba kolm aastat. Kevadel 2008 avalikult teada antud kaardimaksete uurimine on Eestis alles pooleli ja see jätkub, kinnitas ameti peadirektor Märt Ots. "Üks analüüs on täna lõpetamisel, mis puudutab pankadevahelisi krediitkaardimakseid ja tasusid," ütles ta. Analüüs päädib trahvide asemel konkurentsiameti soovitustega, kuidas kaardimaksetasusid alandada, lisas Ots. Kaardimaksetasud ja pankadevahelised ülekandetasud on Otsa ütlusel väga keeruline teema, mistõttu ei soovinud ta nimetada tähtaega, millal analüüs valmis saab.

Kogu maailmas on pangad kaardimaksete vahendustasusid ühiselt kokku leppinud ja seda on menetlenud paljud konkurentsiametkonnad eesotsas Euroopa Komisjoniga. Eestis sellist mitmepoolselt kokku lepitud vahendustasu ei eksisteeri, mistõttu pole Otsa sõnul vähemasti praegu ka sellist kartelli. Eesti kommertspangad läksid praegusele kaardimaksete vahendustasude süsteemile üle 2008. aasta juunis, rääkis Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk. Enne seda kasutati siingi mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasusid, mille eest Läti pangad tänavu märtsis konkurentsiametilt 5,5 miljonit latti trahvi said.

Ülekandetasude suurus lepitakse pankade vahel kokku iga riigi tasandil eraldi, ilma emaettevõtja ja rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide suunisteta. Praegu Eestis kasutatavad kahepoolsed kokkulepped tähendavad, et kaks panka lepivad omavahel kokku vahendustasus ilma teisi panku kaasamata, selgitas Nurk. Sellist vahendustasude süsteemi kasutab ka Rootsi, kus kohalik konkurentsiamet on selle heaks kiitnud, ütles reedel Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi. Sama kinnitasid ka SEB ja Nordea.