Riik pole reserve Kreeka võlakirjadesse õnneks paigutanud
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits ütles BNS-ile, et riiklikus stabiliseerimisreservis Kreeka võlakirju ei ole.
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et keskpank lähtub investeeringutes väga konservatiivsetest põhimõtetest, mis tagaks eelkõige varade säilivuse ja likviidsuse.
"Peamiselt paigutatakse investeerimisportfell juhtivate tööstusriikide likviidsetel võlakirjaturgudel, jälgides ja juhtides pidevalt investeeringutega kaasnevaid riske."
"Eesti Panga investeerimisportfellides ei tohi olla võlakirju alla BBB- reitingu. Mida madalam on reiting, seda väiksem võib olla nende võlakirjade osakaal portfellis," rääkis Rääsk. Ta lisas, et madalama reitinguga võlakirju leidub euroala keskpankade ühises Securities Markets Programm (SMP) portfellis.
Ka tagatisfond pole investeerinud Kreeka võlakirjadesse. Tagatisfondi rahade investeerimisega tegeleb Eesti Pank ning fondi juhataja Andres Penjam ütles, et kriteeriumid investeeringute teostamiseks kinnitab fondi nõukogu. "Kreeka juba ei lähe sinna reitingute pärast."
Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri sõnas BNS-ile, et töötukassa investeeringute portfellis ei ole Kreeka võlakirju.
SEB Panga pressiesindaja Silver Vohu sõnul ei ole panga pensionifondide portfellis Kreeka võlakirju.
"LHV Pangal ei ole portfellis ei otse ega fondide kaudu Kreeka võlakirju ja nende ümberhindamine ei puuduta meie panga tegevust," ütles panga turundus- ja meediasuhete juht Andres Kask.
Ka Nordea esindaja kinnitas, et panga pensionifondid ei oma praegusel hetkel investeeringuid Kreeka valitsuse võlakirjadesse.
Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investors Service teatas esmaspäeval, et langetas Kreeka riigireitingut kolme pügala võrra tasemele Ca. Uus reiting on ühe astme võrra kõrgemal tasemest, mis märgib lepinguliste kohustuste täitmatajätmist ehk maksejõuetust. Kreeka varasem reiting oli Caa1. Moody's ütles põhjenduseks, et Euroopa Liidu heakskiidetud Kreeka abipakett ning Kreeka võlatähtaegade tunduv pikendamine toob erainvestoritele olulist kahju.
Möödunud nädala neljapäeva õhtul leppisid euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead kokku uues Kreeka laenupaketis, milles 109 miljardi euroga osalevad euroala riigid, Kreeka võlausaldajad erasektorist panustavad 2014. aasta keskpaigaks oodatavalt kuni 50 miljardit eurot.
Reuters on kirjutanud, et erasektorile pakutakse Kreeka võlgade ümberkujundamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks olemasolevate võlakirjade vahetamist uute, Kreekale paremate tingimustega võlakirjade vastu või võlakirjade tähtaegade pikendamist kuni 30 aastani. Taoline tingimuste muutmine tähendaks võrreldes praeguste tingimustega ligikaudu 21-protsendilist kaotust võla väärtuses.
