Riik püüab ehituselt minema jalutavatele ettevõtetele päitsed pähe panna
Hanke võidu korral ei oska ennustada keegi, kas vanad kombed võivad taas välja lüüa või mitte.
Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu ütles tänasel riigihangete teemalisel pressikonverentsil, et ka ministeeriumi poole on pöördutud küsimustega, mida selliste ettevõtetega teha saab ning kas hankija saaks neid järgnevalt hangetelt kõrvaldada.
Ta tunnistas, et kehtiv regulatsioon tõepoolest sellist võimalust ette ei näe ning samuti kehtivad Euroopa direktiivid.
Lahendust võib tema sõnul pakkuda aga uus, väljatöötamisel olev Euroopa direktiiv, millest lähtudes tuleb üle vaadata ka Eesti seadused ja mis ühtlasi näitab, et tegemist ei ole ainult Eesti probleemiga.
"Direktiivi eelnõus nähakse ette võimalus, et juhul kui pakkuja on rikkunud viimase kolme aasta jooksul hankelepinguid, mis on teatud mahus konkreetse hankelepinguga võrreldes, siis teda saaks kõrvaldada," rääkis Peedu.
"Aga see ei tuleks kindlasti automaatne kõrvaldamine, vaid hankijale jääks õigus hinnata, kas senised rikkumised hankelepingute puhul on tema hankega seotud. Võibolla on need hoopis teises valdkonnas ning ei omagi tähtsust."
Peedu sõnas, et kui hankelepingu lõpetamisi ja põhjendusi vaadata, siis ei saa öelda, et süü lasub ainult ehitusettevõtjal, sest ka hankija võib olla teinud vigu.
Euroopa Nõukogu andis uue riigihangete direktiivi eelnõud välja eelmise aasta lõpus. Peedu sõnul soovitakse eelnõudega kiirelt edasi liikuda.
"Kui need eelnõud saavad Euroopa tasandil vastu võetud, siis meie peame samuti koheselt alustama riigihankeseaduse uue versiooni kirjutamist ning see peab olema vastu võetud aastaks 2014," ütles Peedu.
