Riik soovib vähendada kütusefirmade arvu
“See on osa- või aktsiakapitali miinimumnõue,” ütles Pärnoja esmaspäeval riigikogus.
Praeguse seisuga on Energiaturu Inspektsioon välja andnud 495 kütuseettevõtte turuluba, kellest importijaid on 95. Pärnoja hinnangul on 95 importijat selgelt liiga palju ning Eesti vajaduste seisukohalt võiks ministri sõnul rääkida tosinast importijast.
Täpne Eestisse jäävate kütusefirmade ja importijate arv selgub pärast energiaseadusega rakendatavate nõuete täies mahus jõustumist ning osakapitali nõude jõudmist kümne miljoni kroonini, lisas ta.
Pärnoja nõunik Maria Alajõe tõi minimaalse aktsiakapitali suurendamise ühe põhjendusena välja ebakvaliteetse kütuse põhjustatud varalise kahju hüvitamise.
“Täna vastutab piiratud vastutusega ettevõtja sisuliselt oma aktsia või osakapitali mahus, mis ei ole piisav katmaks võimalikke nõudeid,” lausus Alajõe.
Koos aktsiakapitali minimaalse suuruse määratlemisega kavandab ministeerium Alajõe sõnul laiendada võimalusi turuloa kehtetuks muutmisel, mil kütuseettevõtja rikub maksuseadusi või tolliseadust.
“Eesmärgiks ei ole mitte piirata turul tegutsevate ettevõtjate arvu, vaid tagada vastutus suuremas mahus, kui seda on praegu,” lisas ta.
Teine põhiline vahend turu korrastamiseks on sanktsioonide karmistamine. Seaduseelnõu kohaselt saab Energiaturu inspektsiooni peadirektor Pärnoja sõnul õiguse määrata kuni 100.000 ning halduskohtunik kuni 500.000 kroonise trahvi.
Praegu on trahvimäärad vastavalt 20.000 ja 200.000 krooni.
Koos kütusefirmade arvu vähendamise ja trahvide suurendamisega on kavas muuta ka kütuseaktsiisi seadust nii, et kütuseturul rakenduks aktsiisiladude süsteem, märkis Pärnoja.
“[Aktsiisilaod] peaks andma võimaluse kontrolli alla võtta ka see tegevus, mida praegu nimetatakse kütuseturul kas kütusetootmiseks või kompaundeerimiseks,” ütles Pärnoja.
