Riik tagab tselluloositehasele turuhinnaga toorme

Valitsus jõudis teisipäeval kabinetinõupidamisel seisukohale, et Eestisse tselluloositehase rajajaga tuleb sõlmida vähemalt kümneks aastaks paindliku ja turuhinnast lähtuva hinnamehhanismiga toormeleping.

Valitsuse pressiesindaja sõnul oli kaalumisel ka hinna fikseerimine, ent valitsus pooldas pigem turuhinda.

Pressiesindaja ütles BNS-ile, et 40-protsendi toorme tagamine jäi valitsuse kabinetinõupidamisel siiski lahtiseks ja majandusminister sai ülesandeks istungiks välja töötada põhjendatud garanteerimise variant koos mõeldava protsendiga.

Valitsus nentis, et riik ei tohiks ära unustada ka erametsaomanikke, kes võiksid tselluloositehasele oma ressurssi müüa. Seepärast on 40-protsendilise paberipuu garantii fikseerimine tundlik teema.

Umbes seitse miljardit krooni maksta võivatelt importseadmetelt käibemaksuvabastuse saamist pidas valitsus pressiesindaja sõnul teisejärguliseks küsimuseks, mis ei ole takistavaks asjaoluks tselluloositehase ehitamisel.

Lõpliku otsuse tselluloositehase rajajale antavate tagatiste kohta langetab valitsus 25. jaanuari istungil, kirjutab Postimees. Edasi tegeleb võimaliku investori leidmisega välisinvesteeringute agentuur.

Majandusministri nõunik Andres Pajuste ütles, et lõplikud numbrid lepib riik võimaliku investoriga kokku läbirääkimiste käigus. "Läbirääkimisi praegu ühegi strateegilise investoriga veel ei peeta," kinnitas ta.

Investor määrab ka tselluloositehase õige suuruse ja tehnoloogia.

Eesti eesmärk tselluloositehase rajamisel on vääristada seni välja veetud paberipuu kohapeal. Nii tõuseks toorme hind kolm-neli korda.

Kuni 600.000-tonnise aastatoodanguga tselluloositehas vajab umbes kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas.

Tehas suurendaks Eesti eksporti aastas enam kui nelja miljardi krooni võrra aastas. Töökoha peaks tselluloositehases saama rohkem kui 200 inimest, kaudselt hõivatakse aga kokku umbes 5000 inimest.

Võimalike strateegiliste investoritena on seni räägitud ühest Kanada firmast, mis teeb koostööd Mainoriga seotud isikutega. Huvi Eestisse tselluloositehas rajada on varem olnud ka Tolaram Grupil, kuid nüüd on see raugenud.

Eesti Metsatööstuse juhatuse esimees Erki Unn pidas oluliseks maa eraldamist, kuid infrastruktuuri rajamisega ei tasuks riigil üle pingutada.

"Kui Eestisse tuleb tselluloositehas, ehk siis soostub teede- ja sideministeerium Eesti-sisestel vedudel lubama ka 18,75 meetrist pikemaid ja 40 tonnist raskemaid veoautosid," sõnas Unn. Tema sõnul on puidu vedamine Eesti ühest otsast teise praeguste tingimuste juures veoautodega äärmiselt ebaefektiivne.

Toormetagatiste osas oli Unn seda meelt, et kõige paremini tagaks tselluloositehasele toorme paberipuu ekspordimaks.

Tselluloositehase rajamisest on huvitatud ka Läti, kes sõlmis möödunud aasta lõpus kokkuleppe tselluloositehase projekteerimisfirma loomiseks Rootsi firmaga Södra ja Soome Metsäliittoga. Majandusministri nõuniku Andres Pajuste sõnul Lätti tselluloositehase rajamine Eesti projekti ei sega.