Siseministeeriumi väitel pole tegemist uue registri loomisega, sest õiguskaitseasutused kontrollivad majutusasutustes ööbivate inimeste andmeid automaatselt ja pärast seda andmed kustutatakse, välja arvatud juhul, kui tegu on näiteks tagaotsitava inimesega.

"Analüüs on automaatne, ehk inimesed andmetega kokku ei puutu. Ainult juhul, kui on välja tulnud mõni kahtlus, saadetakse andmed edasiseks analüüsiks selle eest vastutavale inimesele," vastas siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase.

Küsimusele, kas kontroll kehtib kõigile, ka Schengeni piirkonna elanikele ja eestlastele, vastas Kase, et kõik majutusasutuste külastajad registreeritakse elektrooniliselt ja nende andmed kontrollitakse, kaasa arvatud kõik Euroopa Liidu kodanikud ja eestlased.

"Andmetele oleks ligipääs politseil, kaitsepolitseil ja uurimisasutustel. Need on usaldusväärsed riigiasutused, kellel ei ole võimalik inimeste andmeid kuritarvitada," lisas ta.

Andmetele oleks ligipääs politseil, kaitsepolitseil ja uurimisasutustel.

Politsei serverisse edastataks automaatselt majutusasutuse külastaja nimi, sünniaeg, rahvus, sugu ning kolmandate riikide kodanike puhul dokumendi andmetest dokumendi tüüp, väljaandja riik, dokumendi number ning aegumise tähtaeg. Majutusasutuse vastuvõtu töötaja lisab juurde majutusasutuse nime, aadressi ja külastaja majutusasutuses viibimise perioodi.

"Nii et ausatel inimestel ei ole põhjust millegi üle muretseda ja info selle kohta, kus ja kellega koos ma ööbisin, ei jõua ühegi kolmanda inimeseni," ütles Kase.

Ausatel inimestel ei ole põhjust millegi üle muretseda ja info selle kohta, kus ja kellega koos ma ööbisin, ei jõua ühegi kolmanda inimeseni.

"Inimeste jaoks ei muutu midagi – hotelli saabudes annab inimene check-in’i tehes teenindajale oma dokumendi ja registreerib ennast ööbimiskohta sisse. Kui siiani täitsid inimesed paberil külastajakaardi, siis edaspidi toimub registreerimine elektrooniliselt," vastas ta.

"Sisuliselt ei muutu midagi ka majutusasutuste jaoks. Tulevikus hakkavad nad neid lihtsalt sisestama külastajate registreerimise rakendamisse."

"Olukord muutub õiguskaitseasutuste jaoks, kes saavad senisest tõhusamalt ning ressursisäästlikumalt reageerida Eesti avalikku korda ja julgeolekut ähvardavatele ohtudele," vastas ta

Kui palju läheks muudatus maksma?

Kuna valitsus ei ole eelnõud heaks kiitnud, puudub praegu otsus majutusteenuse kasutajate andmete elektroonilise edastamise ja töötlemise süsteemi loomise osas. Kui selline süsteem otsustatakse luua, siis esialgsetel hinnangutel võiksid süsteemi loomise kulud olla umbes 675 000 eurot ning järgnevatel aastatel iga-aastane halduskulu veidi üle 50 000 euro.