Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb seda käsitleda kui meedet krediidiasutuse võimalikuks restruktureerimiseks finantsstabiilsuse tagamiseks ning turu jätkusuutliku toimimise taastamiseks ilma otseseid riigiabi meetmeid rakendamata.

„See on vajalik puhuks, kui finantsstabiilsuse säilitamise või finantskriisi ärahoidmise eesmärgil on vaja finantsjärelevalve asutusel operatiivselt sekkuda erijärelevalve meetmete kasutuselevõtuga või kiiresti otsustada krediidiasutuse osaluse omandamine riigi poolt,” seisab seletuskirjas.

Seadusemuudatus puudutab vaid Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusi, selle alt jäävad välja välisriigi krediidiasutuse filiaalid ja piiriüleste pangateenuste pakkujad.

Osaluse sundvõõrandamise menetlusega võib sisuliselt alustada juhul, kui krediidiasutus ei täida olulises osas kehtivaid usaldatavusnormatiive, omanik/omanikud keelduvad koostööst riiklike institutsioonidega ning muude riigipoolsete administratiivsete meetmete tulemusliku kasutamise võimalikkus on ammendunud, samuti kui krediidiasutuste juhid ei suuda ühingu juhtimisega toime tulla.

Soovimatus koostööd teha võib väljenduda näiteks selles, kui omanik ei järgi krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtet või kahjustab oma tegevuse või tegevusetusega oma majanduslikku jätkusuutlikkust või finantsstabiilsust muul moel.