Kõige enam lahkub teenistusest patrullpolitseinikke, piirivalvureid ja uurijaid. Tempo on kiirenenud ligi 60% võrreldes 2015.-2017. aastatega, kui pensionile läks 91 politseiametnikku aastas. Lühidalt - olukord on hull.

Ametist lahkuvaid politseiametnikke on ka uutega keeruline asendada. "Arvestada tuleb sellega, et politseiametnikke ei saa värvata vajaduse tekkimise korral „tänavalt“, vaid isikutel tuleb enne teenistusse asumist läbida 1,7–3-aastane politseiametniku väljaõpe. Kui riik ei suuda tagada teenistusest lahkuvate politseiametnike asendamist uutega, on see suur oht riigi turvalisusele," kirjutab ministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister eelnõu seletuskirjas.

1,7-aastane väljaõpe maksab riigile 21 825 eurot ja 3-aastane 39 429 eurot. "Lisaks hindab näiteks Kaitsepolitseiamet, et pärast erialase hariduse omandamist kulub veel kuni 3 aastat tegelike tööoskuste omandamiseks," seisab seletuskirjas.

Väljaõpe väljaõppeks - peamine probleem on selles, et rahvastik vananeb ja uusi kadette ei tule lihtsalt peale. Arvud räägivad enda eest - viimastel aastatel on politseiametnike konkursside luhtumine kasvanud 70% ja ületundide arv 42%.

Peaks lausa tulu tooma

Ministeerium prognoosib, et seadust muutes jätkab aastas tööd 25% politseinikest, kel on õigus pensioni saada (37,5 politseinikku), ning 5% juba pensionile läinutest naaseb tööle (89,3 politseinikku) - kokku 126,8 politseinikku.

Ministeeriumi arvutuste kohaselt peaks eelnõu riigile säästma 1,4 miljonit eurot aastas. See saavutatakse selle arvelt, et uusi politseinikke ei pea välja õpetama. Siit tuleb kokkuhoid lausa 2,8 miljoni euro ulatuses.

Selle kõrval on aga ka kulu - nimelt on praegu ametis 140 politseinikku, kes on küll pensioni välja teeninud, aga töötavad edasi ja seetõttu neile pensioni välja ei maksta. Kui seadus jõustub, saavad nad nii palka kui pensionit ja see toob jällegi 1,4 miljonit eurot kulu.

Eelnõu on väidetavalt nii kiireloomuline, et selle jaoks pole koostatud ka väljatöötamiskavatsust.