Riik tahtis ettevõtjatele seadusega salakavalat lõksu seada

 (225)
Priit Sibul riigikogus
Priit Sibul riigikogusFoto: Kuvatõmmis videost

Neljapäeval riigikogus toimunud tulumaksuseaduse muutmise seaduse teisel lugemisel selgus, et rahanduskomisjon sai viimasel hetkel jaole punktile, mis oleks Soraineni advokaadibüroo hinnangul tänase maksukorralduse pea peale pööranud.

„Vahetult enne teist lugemist saabus meie komisjoni Soraineni advokaadibüroost kiri ja siis komisjon otsustas seda veel kord arutada. Ja otsustasime selle paluda täiskogu päevakorrast 21. novembril välja võtta, et komisjon saaks seda veel kord omavahel arutada,” selgitas neljapäeval riigikogu ees rahanduskomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa), mis tingis tulumaksuseaduse muutmise seaduse teise lugemise edasilükkumise 6. detsembri peale.

Sibula sõnul oli seaduse esimese ja teise lugemise vahepeal algataja ehk rahandusministeerium ühte seadusse sisse kirjutatud üldist maksude tasumise vältimise tõkestavat ja kuritarvituste vastast reeglit seletuskirjas täpsustanud.

„Kui komisjoni liikmed uurisid, et kust see muudatus tuli, siis seda polnud tegelikkuses lõpuni võimalik aru saada – kes selle muudatuse sinna ja millistel põhjustel tegi –, aga igal juhul huvigrupid polnud seda muudatust näinud, mis meil eelnõusse sisse tuli,” lausus Sibul.

Viimasel hetkel tulnud kiri juhtis tähelepanu

Rahanduskomisjon ise oleks muudatuse läbi lasknud ja seaduse sellisel kujul riigikogus teisele lugemisele viinud, kui Soranineni advokaadid Kaido Künnapas ja Allar Jõks poleks oma 19. novembri kirjas rahanduskomisjoni esimehele Mihhail Stalnuhhinile sellele tähelepanu juhtinud.

Seotud lood:

Viidates tulumaksuseaduse § 12 lõike 4 muudatuse täpsustusele seletuskirjas, ütlesid advodkaadid, et selle sisu on vastuolus pikaaegse riigikohtu praktikaga, kuna muudab maksustatavaks eraisiku realiseerimata tulu ning loeb äriühingute teenitud tulu ilma selgete põhjusteta eraisiku tuluks.

Nii oleks näiteks olukorras, kus ettevõtja müüb osaluse oma ettevõttes ja on enne seda selle ettevõtte osaluse liigutanud holding-ettevõtte nimele, loetud maksueelise saamiseks.

Soraineni advokaatide sõnul on aga tegemist väga levinud olukorraga, kus eraisik annab oma vara üle enda äriühingule ning äriühing võõrandab selle vara. „Saadud müügihinda kasutab äriühing oma äritegevuse arendamiseks. Ehk toimub tavapärane äriühingu kapitaliseerimine ning sellele järgneb äriarendus. Eraisiku tasandil tulu ei teki, kuna tulu saab ainult äriühing, mis kasutab seda äritegevuse arendamisel,” kirjeldasid Künnapas ja Jõks.

Nii oli nende seisukoht, et seetõttu tuleb seletuskirja muuta. „Seletuskirja muutmata jätmine looks aluse ebaõige haldus- ja kohtupraktika tekkimisele maksuasjades, mis puudutaks suurel hulgal füüsilisi isikuid ning seda viis aastat tagasiulatuvalt,” olid Künnapas ja Jõks oma 19. novembri kirjas veendunud.

Sõerd: kuidas selline jama juhtuda sai?

Sibul märkis oma neljapäevases ettekandes, et kuna komisjon seletuskirja muuta ei saa, vaid saab teha ettepanekuid seaduse enda sätete kohta – millest tulenevalt siis seletuskiri muutub või ei muutu –, siis tegi lõpuks Kaubandus-Tööstuskoda ettepaneku, et vaidlusalune § 12 lõige 4 üldse eelnõust välja jätta ning sellega olid nõus nii rahandusministeerium kui ka rahanduskomisjoni liikmed.

Sibula ettekandele reageerisid mitmed opositsioonisaadikud, teravaima küsimuse esitas seejuures endine rahandusminister ja reformierakondlasest parlamendiliige Aivar Sõerd. „See, mis selle eelnõuga 705 toimus, on päris huvitav pretsedent ja see kaasus tuleb meelde jätta. Minul on küll selline küsimus, et kuidas selline asi sai juhtuda?” uuris ta.

Ta märkis, et kui poleks Soraineni filtrit viimasel hetkel tulnud, „siis ju oleks see jama läbi läinud ja oleks praktikas ikka päris sellise ettearvamatu olukorra tekitanud”. „Kas minister Tõniste – siis kui ta saatis selle eelnõu kooskõlastamisele –, ei lugenud seletuskirja läbi? Ja kas ta siis ka ei lugenud enda allkirjaga saadetud materjale läbi, kui see eelnõu valitsusse läks? Kuidas nii saab olla?” tahtis Sõerd teada.

Loe veel

Sibul märkis, et ta ei oska viimastele küsimustele vastata. „Aga sama hästi ma võin selle küsimuse tagasi põrgatada ja küsida, kus olime meie komisjonis? Kas me siis ei lugenud neid muudatusettepanekuid läbi ja seda seletuskirja? Et me ei märganud seda ja ise seda muudatusettepanekut ei teinud, vaid lasime oodata Soraineni büroost kirja,” lausus Sibul. Ta oli seda meelt, et peeglisse tuleb seejuures vaadata nii ametnikel ministeeriumis, ministril kui rahanduskomisjoni enda liikmetel.

Ministeerium peab punkti jätkuvalt oluliseks

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov märkis, et kuivõrd vajadus tulumaksuseadust muuta tulenes kahest rahvusvahelisest kohustusest – Euroopa Liidu maksude vältimise vastasest direktiivist (ATAD) ning maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamise maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolsest konventsioonist (MLI) – , siis seetõttu sai muudatus ka seadusse sisse kirjutatud.

„Selle õigsuses oleme jätkuvalt veendunud. Probleem aga tekkis seletuskirjaga, milles kirjutasime teema üksikasjalikult lahti nii maksumaksjate kui ka kohtute jaoks, ja seaduse täpsustuses, mis selgitas, kuidas füüsilise isiku puhul edaspidi käituda,” lausus Jegorov.

Ka märkis ta, et rahandusministeerium oli Soraineni tagasisidega juba varem meedia vahendusel tuttav ja ei ole sellega nõus. „Nad eksivad, sest riigikohtu praktika on maksukorralduse seaduse kohta, ent ATAD ja MLI toovad juurde uusi põhimõtteid,” ütles asekantsler.

Küll aga märkis ta, et kuivõrd tegu on seadusega, millega võetakse üle ELi kohustuslik direktiiv ja mille vastuvõtmiseks on aega vaid aasta lõpuni, siis ei olnud ministeeriumil aega ega soovi pikka vaidlusse laskuda. „Seega nõustusime rahanduskomisjoni lähenemisega, et seletuskirja probleemne lause ja eelnõus tehtud täpsustus võeti menetluse käigus välja ja nii sai probleem lahenduse,“ sõnas Jegorov.

Soraineni maksuadvokaadi Kaido Künnapase sõnul kirjutasid nad riigikogule kahel põhjusel. „Tulumaksuseaduse eelnõusse ilmus pärast kõiki kooskõlastusi salamisi üks täiendus, millega sooviti muuta juba vähemalt 8 aastat paigas olnud riigikohtu praktikat eraisiku tulu maksustamises,” rääkis ta.

Oleks mõjutanud iseäranis paljusid iduettevõtjaid

Maksuadvokaadi sõnul taheti muudatusega hakata maksustama füüsiliste isikute tuluna äriühingute teenitud tulu. „Füüsilised isikud oleksid pidanud hakkama maksma tulumaksu rahalt, mida nad polnud kunagi saanudki ehk saamata tulult,” põhjendas Künnapas. Tema sõnul oleks muudatus muutnud paljude ettevõtjate, iseäranis iduettevõtjate jaoks nö Eesti kaubamärgiks oleva äriühingute edasilükatud tulumaksusüsteemi mõttetuks.

Künnapas märkis, et kuigi advokaadibüroo toetab kahekäega maksupettuste tõkestamist, läks seletuskirja sisse pandud muudatus palju kaugemale. „See tõkestab ka täiesti ausat vara investeerimist ärisse, mis peaks olema maksuvaba. Kui riik hakkab maksuraha korjama ka olukordades, kus soovitakse alustada ettevõtlusega või seda edendada, siis on selge, et Eesti ettevõtluse edendamine oleks saanud märgatava löögi,” leidis Künnapas.

Teiseks pöördumise põhjuseks oli aga see, kuidas muudatus eelnõusse tee leidis – pärast kooskõlastusi ning enne riigikogu lugemisi. „Niivõrd olulist muudatust, mis puudutab väga paljusid eestlasi, ettevõtjaid, samuti mis muudab pärast pikki ja valulikke vaidlusi paika loksunud ja pikalt tunnustatud riigikohtu praktikat, ei tohi sellisel viisil „vaikselt“ eelnõusse sisse lükata,” lausus Künnapas.

Ta märkis, et nad loodavad, et see juhtum on heaks pretsedendiks ning edaspidi on seadusloome läbipaistvam. „Kabinetis sündinud seadusemuudatused peavad olema põhjendatud ning huvigruppide ja parlamendi liikmetega läbi arutatud, mitte kiirkorras ja salaja jõustatud,” rõhutas maksuadvokaat.

Riigikogu ees rahanduskomisjoni nimel seaduseelnõud tutvustanud Priit Sibul oli neljapäeval seda meelt, et tegelikult see eelnõu ausat ettevõtjat ei puuduta. "Pigem on ikkagi [tegu] täiendava õigusraamistiku loomisega selleks, et vältida erinevate riikide maksuerisustest tulenevalt makse optimeerida või saada nende tehingute tulemusel eeliseid," lausus ta.