Kohalikust toormest toodetud kütus on majandus- ja taristuministri sõnul oluline Eesti energiasõltumatuse tagamiseks ning biometaani kasutamine ühistranspordis toob puhtama õhu linnades, kus ühistransport läheb üle keskkonnasõbralikumale küttele, teatas MKM.

„Pilootfaasis toetab riik tanklate rajamist ja avalike bussiliinide viimist biometaanile,“ ütles minister. „Algus on juba tehtud. Tartu ja Pärnu tegutsevad, et linna ühistransport liiguks keskkonnasõbralikul ja kohalikul toormel baseeruval kütusel juba ülejärgmisel aastal. Tartus tähendab see 2017 aastal umbkaudu 65 gaasil töötavat innovaatilisemat bussi. Mõlemad linnad saavad selle tulemusena puhtama linnaõhu, madalama mürataseme ning stabiilsema kütusehinna ühistranspordile,“ lisas ta.

Kohalikud omavalitsused ja maavalitsused saavad toetust biometaani nõudluse tekitamiseks. Juhul, kui bussifirmadel on biometaani ostukohustus teatud hinna piires, tekib juurde ka biometaani tarbimine.

Liinivedude toimumine on aga garanteeritud, kuna biometaani ja maagaasi on võimalik tarbida samades bussides ning tegemist on peaaegu identsete kütustega.

Tanklaid toetatakse, et parandada surugaasi (CNG) ja biometaani kättesaadavust tarbijate jaoks. Selleks, et oleks võimalik soodustada biometaani tarbimist, peab suurendama CNG kasutamist. Tanklatoetuse saajad peavad tõestama toetusvajadust oma projektidele ning tankla rajamisega kaasneb kohustus pakkuda müügiks biometaani. Toetust saavad ligikaudu 20 tanklat.

Eesti on võtnud endale eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10 protsendini aastaks 2020. Seda võib teha ka imporditavate biokütustega, kuid otstarbekam on kodumaise biometaani tarbimine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb koostööd Keskkonnainvesteeringute keskusega, et võtta mootorikütusena kasutusele biometaan, mis on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning mille kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.