Juba mõnda aega on keskkonnaministeerium kavandanud elektriautode ostu taas toetama hakata. Esimene, ELMO ostutoetusprogramm lõppes 2014 sügisel ja peale seda langes elektriautode müük tugevalt. Juuli lõpu seisuga on Eestis registreeritud 1485 elektriautot, mis moodustab arvel olevate autode kogusummast vaid 0,17 protsenti. Kõige enam (537) on registreeritud mudelit Mitsubishi I-Miev , millega sõidavad Eestis sotsiaaltöötajad. Sellele järgneb Nissan Leaf, mille erineva generatsiooni mudeleid on registreeritud 503 tükki. 2018. aastal tuli Eestisse juurde vaid 87 elektriautot. Keskkonnaministeeriumi eesmärk on ostutoetusega suurendada elektriautode osakaalu ning vähendada Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside ja teiste välisõhu saasteainete heidet.

Ministeerium rõhutab, et määrus on alles menetluses ja selles võivad muutuda veel mitmed detailid. Esialgsete plaanide kohaselt on toetuseelarveks kavandatud 1,2 miljonit eurot ning neid jagatakse kuni raha otsa saab. 5000-euro suuruse toetusele kvalifitseerumiseks peab aga täitma mitmeid kriteeriumeid, mõned neist üsna kummalised. Esiteks ei kehti toetus kasutatud autodele ning auto maksumus ilma käibemaksuta peab jääma alla 50 000 euro. Eraisikul on toetusega võimalik osta üks, äriühingust taotlejal kuni viisteist elektrisõidukit.

Nõutav läbisõit on liialt suur ja võib toetusest linnainimesed kõrvale jätta

Järgmine nõue on, et toetusega ostetav auto peab esimese nelja aasta jooksul sõitma vähemalt 80 000 kilomeetrit. "Igal juhul on see elektriautode ostmist toetav initsiatiiv tervitatav, aga 80 000 km on nelja aasta läbisõidu nõudeks liialt suur," kommenteeris Nissan Leaf elektriautosid müüva Fakto Auto juht Jaanus Peeter Palm. Tema hinnangul on elektriauto sihtgrupiks täna keskkonnateadlikud linnainimesed ning maapiirkondades nende ostjaid nii palju pole. "Tõsi on, et elektriauto majanduslik mõistlikkus kasvab, mida rohkem sa sõidad, aga ega keegi hakka sellepärast linnas suuremaid tiire tegema. Liiga suur läbisõidukohustus on piirav tegur, mis võib välistada suurema osa eraisikutest ostjaid ja see ei tundu mõistlik," ütleb Palm. Fakto Auto juhi arvates on tänases olukorras kõige olulisem, et inimesed elektriautodega harjuksid ning vabaneksid paljusid saatvast läbisõiduärevusest, et aku saab tühjaks.

Kas Suur Vend hakkab jälgima?

80 000 km läbisõidukohustusel on juures ka nüanss, et 80% sellest peab olema sõidetud Eestis. Kontrollimiseks on riigil kavas paigaldada igasse ostutoetusega soetatud autosse GPS-seade. See plaan võib aga kujuneda vastuoluliseks. Tehnoloogiaajakirjanik Ronald Liive kirjutas Geeniuse arvamusartiklis, et GPSi plaanist ministeeriumiametnikult kinnitust saades, pidi ta peaaegu minestama. Liive ei pidanud paljuks paralleele tõmmata ka Orwelli Suure Vennaga, sest inimeste tundlikule liikumisinfole juurdepäes võimaldaks riigil saada eraisikute minemistest-tulemistest väga täpse ülevaate.

"Inimene ise annaks selleks nõusoleku, ega seda keegi vastu inimese tahtmist teha saaks," kommenteeris keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Tiina Reinart Ärilehele. Eelnõu on hetkel menetluses ning pole veel läinud isegi huvirühmade juurde, siis pole GPSil põhineva lahenduse tulek üldse kindel. Veel ütles Reinart, et alternatiivina on käsitletud võimalust, et inimene hakkab korra kvartalis käima Keskkonnainvesteeringute Keskuses mõõdikut ette näitamas. "Aga kindlalt midagi otsustatud pole ja paanikaks pole põhjust," kinnitas Reinart. Tänaseks on selge vaid see, et toetus tuleb.

Keskonnaministeeriumi nõunik selgitab lähemalt
“Vähendamaks bürokraatiat ja aruandluskohustust, leidsime, et sobivaks lahenduseks võiks olla see, kui taotleja annab loa paigaldada sõidukile GPS-seade kuni 80 000 km täitumiseni. Alternatiivne lahendus oleks näiteks see, et taotleja külastab kord kvartalis Keskkonnainvesteeringute Keskuse kontorit, et näidata ette sõiduki läbisõit. Hanke tingimusi pole veel paika pandud, aga esialgsete plaanide kohaselt hakkaks GPS-seadmest sel juhul Keskkonnainvesteeringute Keskusele tulema teave ainult läbitud kilomeetrite kohta, sh Eestis läbitud kilomeetrite kohta, ning seda 1–2 korda aastas. Kus täpselt ja millal auto liigub, selle kohta Keskkonnainvesteeringute Keskus teavet ei saaks. Aga nagu juba öeldud, kõigepealt ootame ära ka huvigruppide arvamused,” selgitas asja lähemalt ministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht.