Riik toetab ühistransporti aasta-aastalt üha suuremate summadega

Ilma dotatsioonideta oleks graafikud hõredad ja hinnad kõrged või ühendused olematud.

Riigieelarvest kulub ühistranspordi toetusteks sel aastal 62,4 miljonit eurot, mis on ligi viiendiku võrra rohkem kui näiteks aastal 2010. Suurim osa eelarvest ehk üle 22 miljoni euro läheb maakondliku bussiliikluse toetuseks, millel on ühtlasi konkurentsitult kõige rohkem kasutajaid. Samal ajal peab riik tähtsaks saartevahelist lennuliiklust, et doteerida nii Saaremaa kui ka Hiiumaa lende summaga, mis sõitjate peale ära jagades teeb 80 eurot inimese kohta.

Peab olema solidaarne

Majandusministeeriumi avalike suhete nõuniku Rasmus Ruuda sõnul on ühistranspordi solidaarne toetamine vajalik selleks, et ka äärealadel elavad inimesed pääseksid liikuma. „Ilma riigi toetuseta ei lendaks lennukid väikesaartele, ei sõidaks rongid ega töötaks paljud bussiliinid. Praamlaevad suuremate saarte vahel ilmselt liiguks, aga kõrgema hinna eest ja väiksema sagedusega,” kirjeldas Ruuda.

Iga-aastased toetuste suurenemised on tingitud eelkõige kütuse hinnatõusust ja transpordiliikide eripäradest. Näiteks bussiliikluse puhul tuleb arvestada bussijuhtide palgatõusu, Edelaraudtee toetuse juures on olulised raudtee kasutustasud, Elektriraudtee dotatsioone kergitab elektri hind. Praamiliikluse puhul võetakse arvesse piletitulu, kuid piletimüügist saadava tulu osakaal on pidevalt langenud, sest hindu on püütud mitmel aastal jätta samale tasemele. „Sel aastal tõstsime küll piletihindu veidi, aga kui 2011. aastal kaeti parvlaevaliikluse teenuse maksumusest 32%piletitulust ning ülejäänud riigieelarvelistest vahenditest, siis võrdluseks 2008. aastal kattis piletitulu 48% teenuse maksumusest.”