Riik tõstab bussifirmade survel piletihinda
Nii tulebki riigilt toetust saavatel ja avalikke liine teenindavatel bussifirmadel minna kohalikku maavalitsusse palvega, et maavanem kinnitaks kõrgema miinimumpileti hinna või siis lubaks tõsta kilomeetritariifi. Sellisel hinnatõusul on aga suur oht – kui pilet läheb reisija jaoks liiga kalliks, loobub ta ühistransporti kasutamast. Kuna maavalitsuse kohus on hea seista, et ühistransport toimiks, ei jää maavanemal muud üle, kui riigilt bussiliinide käigus hoidmiseks raha juurde küsida.
Piletihinna tõus sõltub suuresti sellestki, kas riik on nõus bussiühendust senisest rohkem toetama.
Tahab hinnatõusu
Harjumaa ühistranspordikeskuse tegevdirektori Pärt Põldemaa sõnul on nad koos Tallinna linnavalitsusega esitanud ministeeriumile taotluse saada lisaeelarvest juurde 2,7 miljonit krooni. Veel sel aastal aga esitatakse oma kõrgemale juhtorganile ehk üldkoosolekule ettepanek tõsta kilomeetri hind seniselt 65 sendilt 98 sendile.
Autoettevõtete liidu sõitjateveo spetsialisti Ivo Voldi arvates kannatavad kõige enam ettevõtted, kes teenindavad hõredamini asustatud piirkondades suhteliselt väikese sõitjate arvuga liine. Kuna piletitulu on väike, siis omahinna tõusuga muutub selline liin kiiresti kahjumlikuks.
Volt on seisukohal, et suuremad firmad peavad sellele survele paremini vastu, kuna neil on palju liine ja reisijaterohketelt liinidelt saadava kasumi arvel on võimalik kahjumiga töötavaid toetada. Väikesel firmal seda võimalust ei ole.
Väitega, et suurtel on kergem kütusehinna tõusu taluda, ei pea õigeks transpordikontserni ATKO Grupp nõukogu esimees Arvo Sarapuu. “Suurtel pole kergem, see on vaid ühe ametniku jutt. Kõigil on raske.” Kaks miljonit riigi poolt neile mõeldud toetusrahast läks aga aasta algul loodud Harjumaa ühistranspordikeskuse jaoks, sestap jäigi bussifirma Harjumaa Liinid kahjumisse. Kui riik lisaeelarvest raha ei anna, siis ei jää Sarapuu sõnul muud üle, kui vähendada bussiliine või tõsta piletihinda. “Aga riigi dotatsioon ongi selleks mõeldud, et piletihind ei tõuseks,” selgitas ta.
Maavanemate koordinaator, Lääne maavanem Sulev Vare ütles, et käesoleva aasta kütusehinna tõusust tingitud täiendava dotatsiooni vajadus on hinnanguliselt 20 miljonit krooni.
Praegune dotatsioon on 159,5 miljonit krooni, aga sellest ei piisa. Vare hinnangul võiks järgmisel aastal selle summa suurus hinnanguliselt olla 200 miljonit krooni.
Ministeeriumi andmetel teeb riigi või kohalike omavalitsuste tellitavaid liinivedusid ligi 100 bussifirmat. Lisaks sõidab kaugliine 30 ettevõtet. Ühistranspordilube on Eestis väljastatud 424. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonnale edastatud andemete kohaselt on Eestis 935 kohalikku liini, neist 133 Eesti viie suurema linna liini. Kaugliine on 248.
Riigilt tuleb kopsakas toetus
Järvamaa ühistranspordikeskuse (JÜTK) tegevjuht Harri Lepamets tõdes, et märgatavat tulu annab just pileti miinimumhinna tõus, sest kuni 37 protsenti maakonnasisestest bussisõitudest jääb lühemaks kui üheksa kilomeetrit.
Kogu JÜTK 16,4-miljonilisest eelarvest moodustab piletitulu 40 protsenti, riigilt saadav dotatsioon 48 protsenti ja õpilaste vedu 12 protsenti.
Kõige madalam pileti miinimumhind neli krooni on Mulgimaal, kümme krooni ehk kalleim Harjumaal.
Viljandimaal saavad avalike liinide teenindajad AS Mulgi Reisid, AS Devori Reisid ja Taisto Bussid AS riigilt reisijateveoks sel aastal kokku toetust 9,9 miljonit krooni, mullu ligi 9,2 miljonit. Kilomeetritariifi tõstmiseks 63 sendilt 70 sendile on esitanud taotluse Taisto Bussid AS.
Harjumaal on 66 kommertsliini, mida teenindab 14 vedajat, avalikke liine on 36 ja kõiki teenindab AS Harjumaa Liinid, mis kuulub AS-i ATKO Grupp. Riik andis Harjumaa bussidotatsiooniks tänavu 18,147 miljonit krooni. Osa sellest rahast saavad ka seitse linna piiri ületavat Tallinna Autobussikoondise liini.
