Riik viskab Eesti Lotoga vaieldes raha tuulde?
Tarbijakaitseamet tegi juunikuus AS-ile Eesti Loto ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtet lõpetama Viking Lotto ja Bingo Loto ennustatava peavõidu kui keelatud hasartmängu reklaami avaldamise. Kohtus tahtis Eesti Loto reklaamivaidluse peatamist, kuid kohus polnud sellega nõus.
Täna kohtus Eesti Lotot esindanud vandeadvokaat Risto Rüütel ütles Delfile, et jackpottide avaldamine saab 3-4 kuu pärast olema lubatud tegevus - majanduskomisjon on saatnud hasartmänguseaduse muudatuse kooskõlastusringile.
"Niikaua võib vaielda, aga kas see riigiressursi otstarbekas kasutamine on, on omaette küsimus," ütles Rüütel.
Tarbijakaitseameti peajuristi Peeter Milvere sõnul pole praegu oluline, millisel kujul või millal uus hasartmängu seadus jõustub, sest praeguse seaduse valguses tegeleb Eesti Loto hasartmängu keelatud reklaamimisega.
"Ennustatava jackpoti reklaamimine ei ole loterii korraldamise tingimus ning pole oluline, kas seda öeldakse raadios matusehäälel või rõõmsalt või millises kujunduses see ajalehes ilmub," märkis Milvere ERR-ile.
"Kehtivas seaduses sätestatakse, et hasartmängureklaamiks ei loeta „teabe avalikustamist loterii korraldamise tingimuste, võitnud piletite, võidukombinatsioonide, võitude ja loterii korraldamisest saadava tulu kasutamise kohta;”. Loterii korraldamise tingimused ei ole kehtivas õiguses mõistena
sisustatud ning seetõttu on praktikas tekkinud vaidlused selle sätte ulatuse üle.
Viimased Euroopa Kohtu lahendid võimaldavad tõlgendust, et riiklik monopol võib turunduse edendamiseks ja ühiskonnas hasartmängupoliitika elluviimiseks ka enda teenuseid reklaamida. Loterii võidufondist teavitamine võib suunata inimesi otsustama loterii, s.o pehmema hasartmänguliigi kasuks.
Vastavalt 2010. aastal läbiviidud uuringule „Eesti elanike kokkupuuted hasart- ja õnnemängudega” 11 on loteriides ja loosimistes osalenud 63% Eesti 15-74aastasest elanikkonnast. Samas kuulub nendest hasartmängusõltuvuse riskirühma 13%, seal hulgas tõenäolisi patoloogilisi mängijaid on kõigest 1%.
Loteriimängijatele on iseloomulik ka see, et pärast kaotust ei tunta soovi kaotatud raha „tagasi võita” – tervelt 96% mängijatest tunneb sellist soovi harva või mitte kunagi. Turul pakutavatest hasartmängudest on loterii seega kõige väiksema sõltuvusriskiga ning keskmiselt ka kõige vähem mängijatele negatiivseid majanduslikke tagajärgi põhjustav hasartmänguliik. /.../
Teisest küljest on mõistlik, et ka loteriireklaam ei oleks agressiivne või liigset kulutamist provotseeriv. Lubades võidufondist teavitada, on tarbijatele antud piisav informatsioon mängimiseelistuste tegemiseks, kui samal ajal ei kutsuta otseselt üles loteriimängudes osalema," seisab eelnõu seletuskirjas.
Kohus avalikustab oma otsuse reede pärastlõunal.
