Riiklik stabiliseerimisreserv kasvas aastaga 5 miljoni euro võrra

 (1)
Riiklik stabiliseerimisreserv kasvas aastaga 5 miljoni euro võrra
Foto: Andres Putting

Stabiliseerimisreservi maht turuväärtuses kasvas kvartaliga 0,5 miljonit eurot ja aastaga 5,0 miljonit eurot.

Septembri lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 373,5 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.

Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulusus aasta baasil oli 0,46 protsenti ja normportfelli tulusus oli -0,03%.

Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65,1 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga euroala valitsuste võlakirjadesse ning ülejäänud kolmandik (34,9%) valdavalt euroala pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.

Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia ja Prantsusmaa valitsuse võlakirjad (vastavalt 18,2 protsenti ja 14,2 protsenti) ja Hollandi päritolu panga Rabobanki võlakirjad (17,6 protsenti).

Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,98% ja kontojääk 0,02%. Riigieelarve seaduse alusel on 2015. aastal reservi laekunud 4,3 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga kasumieraldis.

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.

Seotud lood:

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi vara on aastatel 1998–1999 kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks mahus 17 miljonit eurot. 2009. aastal võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.