Tuleva aasta investeerimisprojektide kaasfinantseerimiseks kasutatakse rahandusministeeriumi teatel erinevaid allikaid — välislaenudest rahastatakse 17,5 protsenti, välisabi arvel 18,6 protsenti, keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) vahenditest 2,6 protsenti ja kohalike omavalitsuste eelarvetest 9,4 protsenti — kokku 1,357 miljardi krooni ulatuses.

Kuna riigil on raha piiratult, tuleb väga hoolikalt seada prioriteedid ja teha valikud, märkis ministeerium.

Kõige rohkem kulutusi — 29 protsenti — läheb järgmise aasta RIP-is riigi julgeolekule, -kaitsele ja avalikule korrale.

Suur osa päästeameti investeeringutest suunatakse päästetehnika ja autopargi ehitamiseks.

RIP eraldab järgmisel aastal 50 miljonit krooni Tartu vangla ehituseks ning 40 miljonit piirivalvele mereseiresüsteemi radaritornide finantseerimiseks.

Investeeringud riigivalitsemise sektorisse moodustavad järgmise aasta investeeringute kogumahust 15,3 protsent, need suunatakse valitsusasutuste hoonete renoveerimiseks ja riigisoetusteks.

Hariduse ja kultuurisektori osatähtsus riigieelarve investeeringute kogumahus on järgmiseks aastaks kavandatud 24,5 protsenti.

RIP-is on kajastatud H. Treffneri Gümnaasiumi, Tõrva Gümnaasiumi ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ehitused. 2001. aasta RIP hõlmab ka Kunstimuuseumi Kadrioru lossikompleksi tööde eest tasumist, Estonia teatri täielikku renoveerimist, Tartu Jaani kiriku restaureerimist, Keila ja Tartu veekeskuste ehitust ning mõisakoolimajade programmi käivitamist.

Tervishoiu ja sotsiaalsektori osakaal 2001. aasta riigieelarve investeeringute mahus moodustab 6,2 protsenti.

Olulisemad projektid on Astangu Toimetulekukeskus, Mustamäe Haigla renoveerimine ja Kivimäe Haigla Kose osakonna renoveerimine.

Keskkonnakaitseliste projektide kaal 2001. aasta riigieelarveliste investeeringute mahus on 5,6 protsenti. 2001. aastal on kavas alustada 17 linna veevarustuse ning veekaitse ja mitmete jäätmekäitlusprojektide realiseerimist.

Transpordi ja teede sektori osakaal riigieelarveliste investeeringute mahus on 2001. aastal 19,2 protsenti. 2001. aastal on kavas ehitada uusi teekatteid 55 kilomeetrit.

Põllumajandussektoris eraldab RIP 2001. aastal vahendeid drenaažikuivenduse korrastamiseks kokku 10,7 tuhandel hektaril.

Energeetikasektori investeeringute osakaal on järgmise aasta RIP-is 0,2 protsenti.

Järgmisel aastal on kavandatud investeeringutoetusi kohalikele omavalitsustele 186 miljoni krooni ulatuses.

2001. aastal moodustab riigieelarvest tehtavate investeeringute osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus 1,4 protsenti.

Valitsus kiitis riiklike investeeringute programmi aastateks 2001-2004 heaks 19. septembri istungil. See on lisatud neljapäeval riigikogule üle antud 2001. aasta riigieelarve projektile seletuskirjas.

Vastavalt ministeeriumide ettepanekutele on aastateks 2001-2004 RIP-i arvatud 82 projekti kogumaksumusega 17,907 miljardit krooni. Sellest 8,466 miljardit krooni ehk 47 protsent on kavandatud rahastada riigieelarvest.