Seadus kohustab panku tegema kindlaks, kas klient on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja. Kui niisugune isik taotleb pangast laenu, soovib avada krediitkaardi või teeb muid pangatoiminguid, võetakse nad tavainimesest rohkem luubi alla ning seda isegi juhul, kui inimene praeguseks enam riikliku taustaga isikuks ei kvalifitseeru.

Glikman Alvin Levini partner, vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et kui pangad peavad tegema kindlaks riikliku taustaga isikuid ja nende lähedasi ning seetõttu on nende inimeste suhtlus pankadega muutunud keerulisemaks, on see kahtlemata proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas.

"Seadusega sätestataksegi selliste gruppide erinev kohtlemine ja see on põhiseaduspärane, juhul kui on mõistlik asjakohane põhjus. Antud juhul on põhjus selles, et PEP-ide puhul on oht rahapesuks oluliselt suurem kui tavaliste inimeste puhul," selgitas ta.

Keres lisas, et rahapesu tõkestamise regulatsioonide eesmärk on hoida rahandussüsteemi puhtana, et seda ei kasutataks kuritegeliku raha käibesse suunamiseks ja puhtaks tegemiseks. Ta ei pidanud valeks ka seda, et kord juba PEP-iks määratletud isikule jääb see staatus külge ka siis, kui tal või tema lähedasel enam riiklikku tausta ei ole.

"Kui näiteks on Saddam Husseini pojapoeg, siis ega see, et Hussein on surnud ja endine PEP, ei vähenda ohtu, et Husseiniga seotud isikute rahad võivad olla pärit kuritegelikest allikatest või et need võivad olla isegi seotud terrorismi rahastamisega," tõi vandeadvokaat näite.

Pankadel on praegu suured probleemid minevikus toimunu pärast, kuna nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglid pole olnud piisavad.

Loe pikemalt ERRist.