Eestis töötab viis riiklikult finantseeritavat ettevõtluse arendamiseks loodud fondi. Ettevõtlust toetavad ka riikliku ekspordiabi ning siseministeriumi regionaalse arengu programmid.
Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond annab kuni viieaastase tähtajaga laenu väikese ja keskmise suurusega alustavatele ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtteks loetakse firmasid, kus töötab alla 80 inimese ja mille aasta netokäive ei ületa 100 miljonit krooni. Alustavaks loetakse ettevõtet, kes on kantud äriregistrisse ning kelle majandustegevuse algusest on möödunud vähem kui 24 kuud, ütles Majandusministeeriumi väikeettevõtlusosakonna juhataja Aleksander Bakirov.
Fondi 14-protsendilise intressiga otselaenu suurus on kuni 600 000 krooni. Kuni 1,5 miljoni krooni suuruseid laene 15-17-protsendilise intressiga laenab fond läbi ühispanga, Tallinna Panga ja Forekspanga. Järgmisel aastal tõusevad laenude maksimummäärad, otselaenu puhul näiteks 1,5 miljoni kroonini, lubas Bakirov. Uue teenusena pakub VKF läbi Hoiupanga antavat kuni 750 000 krooni suurust fondi garantiid. 1995. aasta kevadel tööd alustanud VKF-ile on selleks aastaks riigieelarvest eraldatud 20 miljonit krooni, välja laenatud on ligikaudu 14 miljonit. 1997. aasta riigieelarve projektis on VKF-ile eraldatud 18 miljonit krooni, millele lisandub 10 miljonit krooni PHARE tagastamatut abiraha.
1993. aastal loodud ning ligi 400 miljoni krooni suuruse laenuportfelliga Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond oli tänavu 9 kuuga välja laenanud 147,7 miljonit krooni. Fondi tänavune eelarve on 158 miljonit krooni. Järgmise aasta riigieelarve projektis on fondile eraldatud 60 miljonit krooni.
Fond väljastab lühiajalisi, kuni aastase töhtajaga 13-protsendilise intressiga laene (tänavu 53,3 miljonit krooni) ning pikaajalisi, kuni kümneaastase tähtajaga 11-protsendilise intressiga laene (sel aastal 94,4 miljonit krooni).Fond annab käibekapitali soetamiseks laenu kuni aastaks. Tehnika, seadmete ja varade ostuks saab laenu kuni viieks aastaks, põllumajanduslikuks tootmiseks vajalike hoonete ehituseks kuni kümneks aastaks.
PMKF väljastab laene läbi ühispanga, Maapanga, Hoiupanga, Põhja-Eesti Panga, Tallinna Panga, Forekspanga ja EVEA Panga, ütles Fondi tegevdirektor Margus Veskimäe.
1993. aastal tööd alustanud Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond on tänaseks väljastanud laene üle 50 miljoni krooni, ütles fondi analüüsiosakonna juhataja Tõnu Kastan. Fondi omakapital on 44 miljonit krooni. Laenu võib saada ekspordi suurendamiseks, sortimendi laiendamiseks jne. Laenu taotlejal peab olema välispartener, kellele toodab või osutab teenust.
EEKRF väljastab ainult otselaene. Laenuintress, 11-15 protsenti sõltub laenuprojekti riskitasemest. Laenu ülempiiriks on kolm miljonit krooni.
Paralleelselt fondiga antakse ettevõtetele ekspordi arendamiseks toetust riikliku ekspordiabi programmi kaudu. Riiklikku ekspordiabi võib taotleda rahvusvahelistel näitustel osalemiseks, ettevõtet tutvustava infomaterjali üllitamiseks ja levitamiseks, turu-uuringute läbiviimiseks.
Eesti Innovatsioonifondi vahendeid kasutatakse riiklike tehnoloogia-alaste sihtprogrammide finantseerimiseks, tootmise tehnoloogilise taseme tõstmiseks jm. Eesti informaatikafond finantseerib infosüsteemide väljaarendamisega seotud riiklikke projekte. Innovatsioonifond finantseerib projekte tagastamatu abina kuni 50 protsendi ulatuses ja laenudena kuni 75 % projekti maksumusest. Laenu tähtaeg on kuni viis aastat, intress 12 protsenti. 1991. aastal tööd alustanud fond on finantseerinud 186 projekti, kokku 77,4 miljoni krooni ulatuses, ütles tegevdirektor Jüri Lichfeld.
KAIRE KENK
