Valitsuse plaanitavad muudatused teises pensionisambas on lõpuks eelnõuna olemas. Muudatuste kesksed elemendid ehk kogumise vabatahtlikuks muutmine ja 17 aasta jooksul pensioniks säästetu väljavõtmise võimaldamine enne kohalikke valimisi on loomulikult alles.

Kuna määramatust on nii palju, siis ei osata prognoosida pensionikogujate käitumist ning seletuskirjas on mõju hinnatud ka juhuks, kui keegi teisest sambast ei lahku, ning juhuks, kui kõik oma kogutu välja võtavad, samuti igasugused vahepealsed versioonid. Hinnangut tulevaste pensionäride toimetulekule ei ole. Samuti on puudu meetmed valitsemistasude langetamiseks, kuigi kõrgeid tasusid on koalitsioon üheks keskseks mureks pidanud.

Ehk siis valitsus läheb edasi vastutustundetu plaaniga inimeste pensionisäästude arvel suurendada järgmise paari aasta maksulaekumist ning enne kohalikke valimisi inimestele valikuvabaduse ilusa sildi all sularaha kätte jagada.

Ja mõju finantsturule ja tulevaste pensionäride toimetulekule ei osata aimatagi. Sellise määramatuse olukorras on arusaamatu ka kiirustamine - ministeeriumitele antakse keerulise eelnõu ja rohkem kui sajaleheküljelise seletuskirja kooskõlastamiseks viis tööpäeva.

Riigikogu arutas hiljuti justiitsministeeriumi eestvedamisel koostatud õigusloomepoliitika põhialuseid, kus on hästi kirja pandud laias ringis kokku lepitud põhimõtted, millele me õigusloome peaks vastama, näiteks olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine.

Ja varsti hakkame riigikogus siis arutama kiirustades ja mittekaasavalt koostatud eelnõu ootamatu pöörde kohta me pensionisüsteemis, kus ettenähtavust pole ollagi, ning teadmuspõhisusele vastas rahandusminister Eesti Panga seminaril stiilis arutage-arutage-meil-on-otsus-niikuinii-tehtud.

Huvitav, kuidas justiitsministeerium selle eelnõu kooskõlastab.