Riigikogu otsuse kohaselt saab riigiettevõttele Eesti Telekom alluvast ringhäälingu saatekeskusest iseseisev aktsiaselts.
Riigikogu muutis esmaspäeval ringhäälinguseadust, kohustades valitsust moodustama järgmise aasta alguseks RE Eesti Telekommunikatsioonid ringhäälingu saatekeskuse tervikvaradel põhineva aktsiaseltsi. Firma aktsiakapitali väärtuseks on umbes 80 miljonit krooni ning algselt kuulub ettevõte täielikult riigile.
Hiljem on võimalik ringhäälingu saatekeskuse aktsiaid müüa või aktsiakapitali laiendada nii, et 51 protsenti aktsiatest jääks riigile. Kui tekib soov vähendada riigi osalust alla 51 protsendi, saab seda teha vaid Riigikogu ringhäälinguseaduse muutmisega.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Tõnu Naestema hinnangul on aktsiaseltsil kui eraõiguslikul ettevõttel paremad võimalused asutust majandada.
Aktsiaseltsi vara ei kuulu riigile ning Naestema sõnutsi ei sekku riik ka otseselt ettevõtte tegevusse. "Saatekeskuse selge staatus võimaldab tal paremini laenu võtta," lisas asekantsler.
Naestema ja ringhäälingu saatekeskuse peadirektori Rein Ruudi hinnangul on otstarbekam aktsiakapitali suurendada kui osalust müüa. "Aktsiakapitali laiendamine on üks võimalus saada saatekeskuse tehnika kaasajastamiseks raha juurde," lausus Ruudi, kelle sõnul on saatjad ja saatjate võrgud juba üsna viletsas seisukorras.
Eesti Telekomi peadirektori Toomas Sõmera sõnul saab paljudes sidefirmades aktsiaid omavast Eesti Telekomist "sajaprotsendiliselt valdusorganisatsioon ehk holding company", kus töötab vaid kuus inimest. "Eesti Telekom ei hakka passiivseks aktsiate hoidjaks, vaid ta korraldab ka telekommunikatsiooniettevõtete tööd," lausus Sõmera.
Nagu seni, kehtestab ka iseseisva ringhäälingu saatekeskuse teenuste hinnad teede- ja sideministeerium, kes peaks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnul hakkama haldama ettevõtte aktsiaid.
Meediakanalid on pidanud saatekeskuse levihindu liiga kõrgeks. AS Taska juhatuse esimees Ilmar Taska sõnul kulub Kanal-2 saadete edastamise teenuste eest maksmiseks pool telekanali eelarvest. Norra avalik-õigusliku ringhäälingu aastaeelarve näeb saatekuludeks samas ette 7,8 protsenti, tõi Taska võrdluseks. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio levikulud moodustavad aga nende eelarvest 30-40 protsenti.
Naestema ei pea saatekeskuse teenuste hindu liialt kõrgeks. "Kui saatjate rentimine oleks väga tulus tegevus, siis oleks juba tekkinud saatekeskusele ka konkurente," nentis asekantsler. "Samuti on tele- ja raadiojaamadel võimalus osta ise saatjaid, kuid ka seda on teinud vähesed." Suvel kehtestatud hindade tasuvus oli Naestema kinnitusel viis protsenti. "Arvestades inflatsiooni, pole see praegu enam niigi suur," ütles ta.
Riigikogu muutis esmaspäeval ka ringhäälinguseaduse punkti, mis sätestas ringhäälingunõukogu liikme asendamise korra tema volituste ennetähtaegsel lõppemisel.
Riigikogu tehtud muutuse kohaselt peab parlament nõukogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel nimetama uue liikme ametisse viie nädala jooksul pärast nõukogust lahkuva liikme volituste lõppemist. Parlament nimetab uue liikme kultuurikomisjoni ettepanekul.
Riigikogu peab novembrikuu jooksul määrama ringhäälingunõukogusse uue liikme Austriasse suursaadikuks lahkunud Toivo Tasa asemel.
VICTORIA PARMAS
