Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud Tallinna Sadama apellatsioonkaebust ning jättis jõusse Harju Maakohtu 16.jaanuaril 2017 tehtud otsuse, millega mõisteti Tallinna Sadamalt Allan Kiili kasuks välja hüvitis koos viivistega summas pea 22 800 eurot. Märkimisväärse summa mõistis kohus Tallinna Sadamalt välja ka Allan Kiili kaitsekulude katmiseks ehk kohtuotsuse jõustudes peab riigifirma kinni maksma Kiili esindava Aivar Pilve advokaadibüroo arved üle 13 600 euro väärtuses.

Tallinna Ringkonnakohus vaatas asja läbi juba kolmandat korda ning vaidlus on kahel korral olnud ka riigikohtu menetluses.

Kohus nõustus, et poolte vahel sõlmitud teenistusleping lõppes poolte kokkuleppel Allan Kiili poolt 26.08.2015 esitatud avalduse alusel - mis esitati pärast seda kui kapo nii Kiili kui Ain Kaljuranna kinni pidas - ning mille Tallinna Sadama nõukogu rahuldas 27.augustil 2015.

Kuid poolte vahel jäi ka pärast ametisuhte ja teenistuslepingu lõppemist kehtima konkurentsipiirangu kokkulepe, mille eest pidi ettevõte maksma Kiilile hüvitist.

Kiili esindanud vandeadvokaat Aivar Pilve selgituste kohaselt pidas riigikohus oluliseks kontrollida ja hinnata, kas hüvitise maksmine on olukorras, kus Kiil vahistati kaitsepolitsei poolt seoses altkäemaksu kahtlusega, kooskõlas tsiviilõiguslikult hea usu põhimõttega.

Riigikohus rõhutas, et vaidlus tuleb lahendada lähtudes teenistussuhte lõpetamise ajal teadaolevatest asjaoludest ning vajalik on kontrollida, kas isik on rikkunud oma ametikohustusi. Riigikohtu hinnangul kahtlustuse esitamine hagejale, kostja tunnistamine kannatanuks selles kriminaalmenetluses ega hageja vahi all viibimine ei ole asjaolud, mis näitaksid, et hageja on oma ametikohustusi tahtlikult rikkunud, vaid üksnes seda, et hageja suhtes toimub kriminaalmenetlus ja esitatud on kahtlustus.

Tallinna Sadamal on võimalik kohtuotsust vaidlustada kolmandat korda riigikohtus ja selle kaebuse veelkordne menetlusse võtmine eeldaks vandeadvokaat Aivar Pilve arvamuse kohaselt sellist menetlusnormide rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mida riigikohus pole kahel varasemal korral tuvastanud.