Advokaadibüroo teatel koosneb ringkonnakohtu seisukoht koosneb peaasjalikult kriitikast prokuratuuri tööle, märkides, et etteheidetava kuriteo asjaolude kirjeldus ja Rossmanile tehtavad etteheited pole omavahel loogilises seoses. Samuti on kohtumääruses kirjas, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei saa teha prokuröri poolt väljatoodud järeldusi.
Rossmani kaitsja, vandeadvokaat Kristi Rande sõnul on ringkonnakohus prokuratuuri vahistamismääruse kritiseerimisel õigustatult armutu. “Kahjuks hakkab siit joonistuma tuttav muster, kus esiteks vahistatakse avalikkuse suure tähelepanu saatel mõni ettevõtja või linnajuht ning siis hakkab kogu probleemipüstitus laiali vajuma,” ütles Rande. “Antud juhul püstitas prokuratuur avalikult kahtlustuse omastamises, aga tõendeid uurinud kohus ei suutnud isegi selgeks teha, milles seisneb konkreetne omastamise objekt.”
Ringkonnakohus nendib, et: “Vahistamistaotluses esitatud kuriteokahtlustuse asjaolud on kohati nii ebamäärased, et ei võimalda kohtul kohtupraktikas kehtiva põhistamisstandardit silmas pidades jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu tuvastada. Seetõttu ei ole täidetud K. Rossmani vahistamise eeltingimus, millest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja kahtlustatav vahi alt vabastada.”
OÜ Paikre endise juhi kaitsja sõnul ei suutnud prokuratuur tegelikult selgitada ka seda, kuidas oleks kahtlustatav saanud vahistamata jäämise korral tunnistajaid mõjutada, kuigi just selle argumendiga põhjendas prokuratuur oma tegevust kahtlusaluse vahistamise päeval. “Sellisel juhul oleks prokuratuur pidanud viitama asjaoludele, mis kinnitavad mõjutamise riski, kuid ka ühelegi sellisele faktilisele asjaolule ei olnud vahistamismääruses viidatud,” lisas ta.

Vandeadvokaat Rande sõnul on prokuratuur praegu ainult üldsõnaliselt väidetavaid tõendeid refereerinud, mis teeb kaitsel sisuliste vastuväidete esitamise võimatuks. Sellest hoolimata on kahtlustatav teinud uurimisasutusega koostööd ning andnud põhjalikud ütlused ning selgitanud, mil viisil on etteheidetavad asjaolud seletatavad ning et tema tegevuses puudub kuriteokoosseis,” rääkis Rande.
Kaitsja sõnul võib üldistatult öelda, et prokuratuur näeb tonti kahe ettevõtte triviaalsetes majanduslikes tegevustes. “Ettevõtete vahelised lepingud, pangakontoväljavõtted, erinevad tehingud ja muu igapäevane majandustegevus iseenesest ei ole veel kuritegu. Nii kohus piltlikult öeldes laiutaski käsi, et kuidas on küll ühe linnaettevõtte partneri pangatehingute väljavõtted kuidagi seotud etteheidetega, mida tehakse linnaettevõtte toonasele juhile. Kohus ei saa aru, mina ei saa aru, aga ometi inimene peeti kinni ja pidi viibima kolm nädalat vahi all,” märkis Rande.

Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Küllike Kask kinnitas, et prokuratuur ringkonnakohtu järeldustega ei nõustu ja leiab, et põhjendatud kuriteokahtlus on jätkuvalt olemas. „On paratamatu, et vahetult pärast läbiotsimisi ei ole võimalik esitada täiuslikku kahtlustust ning tõendite kogumit. Kriminaaluurimine ja tõendite analüüs jätkub, läbiotsimiste käigus otsitakse alati nii süüd tõendavaid kui ka seda ümber lükkavaid tõendeid,“ lausus Kask.

Kask lisas, et vahistamine ei tähenda kellegi süüdimõistmist. Vahistatakse põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul ning kahtluse korral, et vabaduses võib kahtlustatav jätkata kuritegude toimepanemist. "Jätkuvate kuritegude kahtlus tekkis prokuratuuril kahtlustatava ametipositsiooni tõttu ning maakohus sellega ka nõustus," selgitas Kask, lisades, et ringkonnakohtu otsust prokuratuur ei vaidlusta.