Ringlusest leitud valeraha hulk kasvas: mõned üritavad võltsitud kupüüre ka pangaautomaatidesse toppida

 (22)
Pangaautomaat
PangaautomaatFoto: Anni Õnneleid

Tänavu seitsme kuuga on ringlusest leitud valeraha 275 korral, mis on märksa suurem hulk kui mullu.

Enim on levinud 50-, 20- ja 10- eurosed võltsitud kupüürid. Lihtsamatel võltsingutel on peal kirjas „copy", prop copy", „movie money" ja mõnele on peale trükitud ka hieroglüüfe.

2019. aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet 389 juhtumit, kus kasutati valeraha. Aasta esimese seitsme kuu jooksul oli juhtumeid 209 ehk 66 võrra tänavusest vähem. Viimaste aastate võrdluses leiti ringlusest kõige rohkem valeraha 2017. aastal, mil juhtumeid oli 617.

„Üha rohkem juhtumeid avastatakse ka tänu sellele, et inimesed on hoolsamad ning pööravad rohkem tähelepanu raha ehtsusele. Enamus valeraha juhtumite teadetest tuleb Sularahakeskusest ning nende juhtumite alla lähevad ka need, kus valeraha sisestatakse pangaautomaati," selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhtivuurija politseikapten Jana Zolotarjova.

„Näiteks proovivad inimesed panna valeraha enda pangakontole, kuid sel juhul sorteerib pangaautomaat valerahatunnustega kupüürid kohe kõrvale ning see läheb täiendavasse kontrolli. Seega ei ole mõtet proovida valeraha sisestada pangaautomaati, kuna see teostab ka raha kontrolli," märkis ta.

Valeraha. Kupüüridel on üleval vasakul kirjas "MovieMoney". PPA

Inimestel, kes valerahaga makstes vahele jäävad, on vabandus alati varnast võtta: väidetakse, et ei pandud tähele, kas tegu on õige või vale kupüüriga. „Võin tuua näiteks juhtumi, kui naine, olles leidnud 100-eurose rahatähe tänavalt, otsustas kontrollida selle ehtsust, ostes midagi poes. Tema mõttekäik oli, et kui läheb läbi ja rahatäht on õige, siis on hästi, kui on tegemist valerahaga, siis see selgub poes," kirjeldas Zolotarjova.

Politseikapten rõhutas, et leitud sularahast peab teavitama politseid, kes siis üritab selle omaniku tuvastada. „Teiseks, kui teie kätte on sattunud rahatäht, mille ehtsuses te kahtlete, paluge kontrollida seda kupüüri mõnes pangakontoris," lisas ta.

Kui poes või mõnes muus kohas tuvastatakse võltsingukahtlusega rahatäht, kutsutakse kohale politsei ning alustatakse kriminaalmenetlus ning kupüür suunatakse uuringule kohtuekspertiisi instituuti. „Kui uuring kinnitab, et tegemist on võltsinguga, hakkab politsei välja selgitama selle raha päritolu. On olnud ka juhtumeid, kui ekspertiis selgitab välja, et tegemist on ehtsa rahakupüüriga. Neid juhtumeid on viimasel ajal olnud just uuemate rahatähtedega. Sel juhul tagastatakse rahatäht omanikule ja kriminaalmenetlus lõpetatakse," rääkis Zolotarjova.

Ta kirjeldas, et lihtsamakoelisemate võltsingute paber on tavaline, justkui printerist välja lastud ja peale on kleebitud hall turvaelemendi riba. „Kupüür on oma värvi poolest palju tuhmim kui originaal. Positiivne on see, et inimesed, nii tavakasutajad kui müüjad, pööravad järjest rohkem tähelepanu rahatähtedele," ütles politseikapten.

Juulis kirjutas ka Soome meedia, et avastatud valeraha hulk on kasvanud. Soomes avastati esimese kuue kuu jooksul 908 võltsitud kupüüri, mis on üle kahe korra rohkem kui mullu.