Läti-Leedu suunal toimub vähemalt päevasel ajal pidev eksport. Esimene nädal avatud turul on aga näidanud, et Eesti-Soome vahelisest ühendusest jääb hetkel väheks, et Eesti hinda piisavalt tasakaalustada.

Kuna jaanuarikuu, mis on elektrihinna poolest aasta üks kõige riskantsemaid kuid, on olnud tavapärasest soojem, siis hetkel on börsihinna valik ennast kindlasti õigustanud.

Kevadine elektrihind Eestis sõltub paljuski sellest, kui palju suudab Läti võimaliku suurvee ajal ise elektrit toota ja kuidas see vähendab elektriimporti Eestist. Loomulikult väheneb seetõttu ka üleüldine elektritarbimine.

Börsihind ei pruugi Eestis 2013. aastal olla nii soodne kui Põhjamaades, aga peaks samas olema küllalt stabiilne, sest Eestis on tootmisreserve, mida vajadusel, näiteks väga külmade ilmade korral sisse lülitada.

2014. aastal pärast Estlink 2 valmimist tekib Eesti ja Põhjamaade, eelkõige Eesti ja Soome vahele 1000 MW mahuga ühendus, mis vastab enam-vähem Eesti keskmisele tarbimisele.

Praktikas tähendab see, et kuna Soome tarbimine ja tootmine on Eesti omast kümmekond korda suurem ja on olemas piisavad ühendused, siis Eesti tootjad ning eelkõige Eesti Energia konkureerib börsil otseselt Soome tootjate ja Soome elektrihinnaga, kaudselt aga kõikide Põhjamaade tootjatega.

Soome hind saab seega olema ka Eesti tootjatele hinnalaeks ning Eestis hakkab valdavas enamuses kehtima Soomega võrdne elektrihind.