RKAS pitsitab muuseume hinnatõusuga. Kas see toob ka piletihinna tõusu?

 (24)
Lennusadam mere pealt vaadates
Lennusadam mere pealt vaadatesFoto: Tanel Meos

Tõusva üürihinna tõttu peavad muuseumid leidma raha juurde või vähendama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenuste mahtu.

19. juuli Eesti Ekspressi kirjutas, et RKAS kavatseb nõuda riiklikelt muuseumidelt 2018. aastal senisest rohkem üüri, juba praegu on Riigi Kinnisvaral näiteks Mikkeli muuseumiga leping, mis lubab tõsta üüri ühepoolselt vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele. RKAS soovib samale lepingule üle viia Kumu, Eesti Rahva Muuseumi, meremuuseumi hoone Lennusadamas ja veel mitu väiksemat muuseumi. Muuseumitele eraladatakse raha riigieelarvest, mis kinnitatakse detsembris.

Kuidas muuseumid plaanitavad hinnatõusuga hakkama saavad, kas selleks tuleb piletihinda tõsta?

Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen ütles Ärlehele, et praegu ei ole uue üürihinnaga arvutusi tehtud. Tema sõnul on iga muuseumi piletihinnal üleme piir, millest üle ei tasu minna. „Ei maksa arvata, et nüüd saabub õnn õue peale, kui meie 14€ pilet hakkab maksma näiteks 25€,” sõnas ta.

Tema arvates ei mõjuks piletihinna tõstmine kellelegi hästi ja sellist mõtet pole pähe üldse tulnud. Kui piletihindu ei tõsteta, üürihind tõuseb ja riigieelarvest rohkem raha ei eraldata, siis peab Lennusadam Dreseni arvates midagi muud välja mõtlema, tõenäoliselt vähendatakse haldusteenuste mahtu. "Kui hoone on riigi kinnisvara oma, siis on käigud väga vähesed," ütles Dresen.

Seotud lood:

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) asedirektor Viljar Pohhomov arvas samuti, et praegune situatsioon on ebaselge. Ta ütles, et praegu nad ette ei ärritu. Kui mingid muudatused tulevad, siis vaatavad nad neile tõsiselt otsa ja langetavad otsuse. Pohhomov ütles, et ERM-i lepingus RKAS-iga üürikulusid pole, seega need ei tõuse, küll aga tõuseks neil arvatavasti haldus- ja hoolduskulud, aga sellega on arvestatud.

Eesti kunstimuuseumi kommunikatsioonijuhi Helene Tedre sõnul pole ka nemad plaaninud piletihinda tõsta, aga see otsus on vastu võetud kevadel. Ta ei osanud kommenteerida, kas rendihinna tõus midagi muudaks. Tedre sõnul on hinnatõusu teema niivõrd uus, et seda ei ole veel arutatud.

Uus üürihind hakkab RKASi juhatuse liikme Tanel Tiitsi sõnul kehtima 2018. aasta esimesest jaanuarist. Praegu ei muutu tema sõnul muuseumite jaoks mitte midagi.

Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles aga, et muuseumid ei saa kindlalt lubada, palju nad maksta saavad, sest nende finantsvõimalused sõltuvad riigieelarvest. Nõgene sõnul saavad muuseumid lubadusi anda alles detsembri kuus, kui riigikogu kinnitab riigieelarve, kas saavad maksta suuremat rendihinda või mitte, RKAS soovib seda aga juba teada.

Siit koorub välja ka RKASi ja ministeeriumi laiem vaidlus. Nimelt ütleb kuluuriministeerium, et hinnatõusud peaks kahepoolsete lepingutega kindlaks määrama. RKAS aga ütleb,et piisab üüriteatisest.

Tiitsi sõnul teatatakse muudatusi rendihinnas üüriteatiste kaudu, et säästa paberitööd ja aega. Muidu oleks tema sõnul kõikide RKAS-i portfellis olevate kinnistute lepingumuudatused meeletu töö.

Klientidel on antud võimalus pool aastat avaldada vastumeelt seoses hinnatõusuga. Kui klient seda ei tee, rakendub uus hind automaatselt.

Üüriteatised saadeti Tiitsi sõnul juba aprilli kuus välja. Nõgene ütles, et see on neile vastuvõetamatu. "Kultuuriministeeriumi asutused peavad tegema asju õiges järjekorras. Ei saa olla nii, et aprillis kinnitame üüriteatise kus tõuseb järgmisel aastal üürihind ning detsembris saame teada, kas meil selle kohustuse täitmiseks ka reaalselt eelarvesse vahendid on ette nähtud,” kommenteeris ta. Järgmisel aastal on kogu RKAS poolne hinnakorrektuur kultuuriministeeriumi haldusalas Nõgene sõnul kogusummas 5,3 miljonit eurot.

Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku, et üüriteatis saadetakse peale riigieelarve kinnitamist, siis ei oleks Nõgene arvates probleemi üürihinna muudatusele pädeva vastuse andmisega. RKAS vastas sellele, et riigieelarvest vähem raha saanud muuseumitega sõlmitaks eraldi kokkulepe. See kokkulepe määratleks kulude katmise meetodi või vähendatakse RKAS-i poolt pakutavate teenuste mahtu. Lõviosa muuseumite tulust moodustab aga piletimüük.

Praeguse rendihindade tõusu näol on tegemist tavapärase protsessiga, mis toimub igal aastal. Rendihinda võib RKAS Tiitsi sõnul tõsta riigi üürilepingu määruse järgi tarbijahinnaindeksi alusel, seda aga mitte rohkem kui kolm protsenti aastas. RKAS vastutab, et üüri eest teostatakse kinnistul haldusteenuseid, tehnohooldust, heakorra teenuseid ja ehitus- ja remonditöid. Lisaks peab üüri eest saama kinnistul tarbimisteenuseid nagu küte, elekter ja vesi ning tugiteenuseid, milleks on Tiitsi sõnul väiksemate muuseumite puhul valveteenus ning suuremate muuseumite puhul ka parkimisteenused ja muud spetsiifilised teenused.

RKAS vastutab ka omaniku kohustuste eest, milleks on Tiitsi sõnul näiteks kindlustuse eest tasumine ja maamaksu maksmine. Nende kõikide teenuste seast tegeleb RKAS ise ainult haldusteenusega. Tiitsi sõnul sõlmivad nad lepingud firmadega tavaliselt kuueks aastaks, kuue aasta jooksul teenuse hind muutub, aga RKAS-i jaoks kajastub hinnamuutus alles uue lepingu sõlmimisel.

Nõgene sõnul peab RKAS aga sihtasutuste nagu näiteks kunstimuuseumite puhul endiselt lepingumuudatustega tegelema ning kogu arutelu käibki selle ümber, et RKAS soovib süsteemi üüriteatiste peale viia. Kantsleri sõnul selle süsteemi vastu neil otseselt midagi pole, aga rahalisi lubadusi nad enne riigieelarve kinnitamist anda ei saa ning selle koha peal ei saada RKAS-iga ühele meelele. Lisaks nendib Nõgene, et RKAS loodi selleks, et riik saaks oma hoonetes parima hinna ja kvaliteediga teenuseid, paraku on hinnad igal aastal ainult tõusnud.

Target Ärileht