"See ei taga veel tekkinud remondivõla likvideerimist ja uute vajaduste rajamist," rääkis Saarniit esmaspäevasel riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni riigi kinnisvarapoliitika teemalisel istungil, vahendas BNS.

"Uute hoonete füüsiline kulumi määr on 3,5 protsenti aastas. See on ka maht, mille ulatuses tuleb iga-aastaselt vara remontida," ütles Saarniit.

Saarniit märkis, et kui seni on riigi prioriteediks olnud pigem uute hoonete rajamine, tuleks nüüd hakata senisest rohkem panustama jooksvatesse remontidesse.

RKAS-i portfellis on praegu kasutuna seisvat pinda 350 000 ruutmeetrit, mida keegi ei soovi Saarniidu sõnul osta. Sinna alla kuuluvad ka Patarei vangla kompleks, RKAS-i haldusalasse läinud kinnipandud koolid ning korterid.

"Üha koormavamaks muutuvad koolikompleksid, mis tulevad järjest üle," ütles Saarniit. Ta lisas, et RKAS proovib neid müüa esimesel võimalusel, kuid riigi raamatupidamise ja kontrollisüsteemi alusel tuleb müüki korraldada ikkagi seadusele vastavalt ja enampakkumise raames.

Kui riik on oma kinnisvaraportfelli ratsionaliseerinud ja saneerinud, peaks pinna vajadus Saarniidu sõnul olema 1,6 miljonit ruutmeetrit.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja halduspoliitika asekantsleri ülesannetes Agris Peedu tõi riigi kinnisvara optimeerimise ühe näitena välja nelja ministeeriumi ühe katuse alla koondamise. "Rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium lähevad ühe katuse alla, et vabaneda pindadest, mis on vanalinnas," rääkis ta.

Lisaks pindade optimeerimisele on kulude kokkuhoidmiseks Peedu sõnul oluline ka teenuste tsentraliseerimine. Riigi tugiteenuste keskus pakub täna ühe katuse all palgaarvestuse, finantsarvestuse ja personaliarvestuse teenuseid osadele ministeeriumitele.