RKAS vastab keskkonnaministri koristajate-kriitikale: enamik probleeme on juba lahendatud, mõnega veel tegeleme

 (10)
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Riigi Kinnisvara AktsiaseltsFoto: Madis Veltman

Ärileht kirjutas eile keskkonnaminister Rene Koka pöördumisest riigihalduse ministri Jaak Aabi poole, milles heideti ette Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis (RKAS) valitsevat korralagedust, viidates ennekõike koristuse korraldusele ja kvaliteedile. RKAS ütleb vastuses ministri kriitikale, et on nendest probleemidest teadlik ja enamik on juba ka lahenduse leidnud.

Kokk tõi välja, et liialt sageli peavad tema töötajad osutama RKAS-i kinnisvarahalduri tähelepanu puhastusteenindajate töö puudustele. "On ka juhtumeid, kus pärast tähelepanu juhtimist puudused kõrvaldatakse, kuid edasi jätkub kõik vanaviisi. Probleeme on esinenud ka väliskoristuse, muruniitmise, lumekoristuse ja libedustõrje õigeaegse tegemisega," kirjutas keskkonnaminister.

Ka on keskkonnaministeeriumi haldusalasse jäävad asutused ministri sõnul korduvalt märkinud, et neid häirib vähene paindlikkus RKASi töökorralduses ja protseduurides. "See puudutab eelkõige ruumidest loobumist, kui asutuse vajadused vähenevad," põhjendas ta.

RKAS-i kommunikatsioonijuhi Mariliis Sepperi sõnul on nad nendest juhtumitest, millele keskkonnaminister tähelepanu juhtis, teadlikud. „Enamik neist on mõnda aega tagasi oma lahenduse juba leidnud, mõne osas tegeleme lahendustega,” lausus ta. Sepper selgitas, et RKAS-i leiab kõik teenusepakkujad läbi riigihangete.

„Arvestamaks paremini meie kliendi vajadusi ja teenusepakkujate võimalusi, toimuvad regulaarsed kohtumised operatiivseks tagasisideks, et vajadusel muudatusi teha. Harva, kuid siiski on ette tulnud ka teenusepakkuja vahetamist,” tõdes RKASi kommunikatsoonijuht.

Seotud lood:

Tema sõnul toimuvad korralised kohtumised toimuvad ka ministeeriumi varahalduse ja suuremate allasutuste juhtkondadega. „Senine koostöö on konstruktiivne, probleemid lahendatakse ja valdavalt ollakse teenusega ka rahul. Üksikute probleemsete juhtumite väljatoomine ei anna tervikust objektiivset pilti,” märkis Sepper. Ta rõhutas, et RKAS-i koostöö keskkkonnaministeeriumi ja allasutustega ei piirdu ainult heakorrateenustega.

„Koostöös ministeeriumiga planeerime uut keskkonnamaja, mis hakkab paiknema Vesilennuki tänaval,” tõi ta välja. Täna käib hoone projekteerimine. Keskkonnamajja on planeeritud ministeerium koos oma allasutustega, kokku suurusjärgus 520 töökohta. „Praegu paiknevad asutused kaheksas erinevas asukohas, üüripinnad on väga erineva kvaliteediga ja osaliselt ebaefektiivselt kasutatavad,” rääkis Sepper.

Lennusadama kõrvale rajatav keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud keskkonnaministeerium, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.

Keskkonnaministeerium soovib alustada keskkonnamaja ehitust 2020. aastal ja majja sisse kolida 2022. aastal. Projekti kogumaksumuseks on prognoositud 38,5 miljonit eurot.

Ka viis RKAS hiljuti keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluva keskkonnaameti jaoks hiljuti läbi üsna suure mööblihanke, mille tulemusel uuendatakse kokku ligi 200 töökoha mööbel 12 keskkonnaameti büroos üle Eesti. „Väiksemad ja suuremad remondid on plaanis sellel aastal erinevates allasutustes,” sõnas RKAS-i esindaja.

Riigi Kinnisvara AS on 2001. aastal riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks loodud kinnisvaraarenduse ja -halduse ettevõte, mis on 100% riigi omanduses ja mille aktsiaid valitseb rahandusministeerium. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 237 208 300 eurot. RKAS-i Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis asuvates kontorites töötab üle 230 inimese.