RM: keskmise palga kasv igati ootuspärane

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2010. aasta kolmandas kvartalis 11 874 kroonini, mis on 0,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Palkade tõstmise on võimalikuks teinud tootlikkuse oluline kasv ning paranevas majanduskeskkonnas on lähikvartalitel oodata keskmise palga tagasihoidliku tõusu jätkumist.

Rahandusministeeriumi teatel vastas keskmise palga tõus kolmandas kvartalis nende ootustele. Majanduse kasvades ning ettevõtete kasumlikkuse taastumise tingimustes on keskmine palk tõusnud juba teist kvartalit järjest.

Lisaks tootlikkuse kasvule avaldab palgataseme suurenemisele mõju tööjõunõudluse suurenemine. Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, vähenes kolmandas kvartalis 2,3 protsenti.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam mäetööstuse, põllu- ja metsamajanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel, vastavalt 9,2, 8,6 ja 3,9 protsendi võrra. Palgatõusu tegi võimalikuks tööde mahtude kasv ning paranev ärikonjunktuur nimetatud tegevusaladel.

Olulist mõju keskmisele palgale avaldas ka ehituse tegevusala kolmeprotsendiline palgatõus, mis tulenes samuti töömahtude kasvust.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam kinnisvaras, muudel teenindavatel tegevusaladel ning veevarustuses, vastavalt 10,2, 9,4 ning 4,1 protsendi võrra.

Keskmise palga vähenemine nende tegevusalade puhul kajastab kulude kärpimise vajadust, kuna tulude kasv on jätkuvalt marginaalne. Kinnisvara tegevusalal on keskmise palga langus jätkuvalt märkimisväärne, kuid langustempo on turu aktiivsuse suurenedes aeglustunud.

Keskmine brutotunnipalk suurenes kolmandas kvartalis esmakordselt pärast viis kvartalit kestnud langust, ulatudes 0,3 protsendini. Keskmise tunnipalga aastane kasv kiirenes märgatavalt võrreldes teise kvartaliga veonduses ja laonduses ning töötlevas tööstuses. Tunnipalga tõstmine näitab ettevõtete kindlustunde paranemist ning viitab seeläbi positiivsetele muutustele ja edasisele majandussituatsiooni paranemisele.

Tööviljakuse reaalkasv ehk loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta oli kolmandas kvartalis neljandat kvartalit järjest positiivne, ulatudes kaheksa protsendini. Tööturul toimub tasakaalustamatuste vähenemine – tööviljakuse kasv ületab keskmise palga kasvu. Kiire tööviljakuse kasvu on kaasa toonud efektiivsuse tõstmise vajadus.