RMK juht: rahamasina ehitamisega on läinud väga hästi

 (110)
RMK juht Aigar Kallas
RMK juht Aigar KallasFoto: Kretel Kuusk

Rahamasina ehitamisega on läinud väga hästi, kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht Aigar Kallas nädala alguses Äripäeva raadios, viidates mõned aastad tagasi välja jagatud vekslile.

„Rahamasina ehitamisega on läinud väga hästi,” rääkis RMK juht nädala alguses Äripäeva raadios, rõhutades samal ajal, et raha teenimine ei ole siiski kõige olulisem riigimetsa ülesanne, kuigi oluline ta kahtlemata on. Kuus aasta tagasi, 2014. aastal rääkis Kallas, et RMK kasumlikkust tuleb suurendada ning ta tahab riigifirmast teha tõelise rahamasina.

„Metsa majandamine selliselt, et seda tehakse kokkuhoidlikult, kõiki kulutusi läbi mõeldes ja ka efektiivselt – et metsamajandamise tulemusel saaksime võimalikult head puitu ja suudaksime võimalikult kallilt maha müüa – seda me oleme kindlasti suutnud teha,” kinnitas Kallas selle nädala alguses Äripäevale.

Täitnud viimastel aastatel suurte summadega riigikassat

Tema sõnul on RMK kaks aastat teinud oma ajaloo suurimad kasumirekordid. „Möödunud aastal küll pisut väiksem kui ülemöödunud aastal, aga meie rentaablus on jõudnud ligi 40 protsendini, mis on absoluutselt märkimisväärne mistahes majandussektori suhtes,” rääkis Kallas Äripäeva raadiole.

Seotud lood:

Ta ütles, et kui võrrelda RMK majandustulemusi teiste analoogsete organisatsioonidega Euroopas, siis on Eestil igal juhul põhjust olla uhke. „Saame ka majanduslikus mõttes väga hästi hakkama lisaks selle, et me saame ka looduse hoidmise suhtes riigimetsas väga hästi hakkama võrreldes teistega,” märkis ta.

Kui 2018. aastal teenis RMK müügitulu 209,1 miljonit eurot, siis mullu küündis see juba 218,7 miljonini. Puidu müük on moodustanud lõviosa käibest. Kui 2018. aastal küündis RMK ärikasum 88,9 miljonini, siis mullu piirdus see 75,6 miljoni euroga. 2018. aasta eest kandis RMK riigieelarvesse dividendina 21,5 miljonit eurot, 2019. aasta kasumi arvelt võtab riik välja 65,9 miljonit eurot.

Kuigi algselt oli RMK nõukogu ettepanek maksta 2019. aasta kasumieraldisena riigieelarvesse 35,6 miljonit, kujunes summa oluliselt suuremaks. Rahandusminister Martin Helme põhjendas seda sammu juuni alguses sellega, et ajal kui riik võtab laenu, pole mõistlik, et riigile kuuluvate äriühingute arvel seisab raha.

Ka metsamajandajad muretsevad Eesti metsa tuleviku pärast

Samas tõdes Kallas esmaspäevases usutluses Äripäeva raadiole, et ükskõik kelle mure Eesti metsa ja selle tuleviku pärast on täiesti õigustatud. „Ma väidan seda, et ei ole Eestis metsameest, kes seda muret ei jagaks ja seda õigustatuks ega põhjendatuks ei peaks,” märkis RMK juht.

Tema sõnul on nende hulgas nii need 700 inimest, kes on RMK palgal ja igahommikuselt riigimetsa tööle tulevad, kui ka ligi 7000 inimest, kes partnerlepingute alusel riigimetsas töötavad. „Metsa tuleb hoida, tuleb erinevatel põhjustel hoida: nii seda loodusrikkust ja -väärtust, mida metsad endas kannavad kui ka majanduslikku ja sotsiaalset väärtust, mida metsad täna meile pakuvad,” põhjendas ta.

Ühtlasi leiab Kallas, et see on müüt, et tänane metsamajandus on metsa ja loodust hävitav. „Lühike vastus on: ei ole,” sõnas RMK juht, viidates sellele, et kui kuskil mets maha võetakse, pannakse sinna ühel või teisel moel ka uus mets kasvama. „Tänu sellele on Eestis metsa pindala kaks korda suurem, kui ta oli sada aastat tagasi,” lausus ta.

Miks aga siiski tunnevad kohalikud kogukonnad ja looduskaitsjad, et asjad pole Eesti metsaga nii hästi nagu RMK seda usub olevat? „Ma arvan, et mõnevõrra konfliktsed on need erinevad ootused – on see siis kas raha teenimine või ümbritseva keskkonna hoidmine – vähemasti lühikeses perspektiivis, mida inimene tavaliselt oma igapäevaelu kõrval silmas peab,” märkis Kallas.

Ta ise peab suurimaks probleemiks seejuures, et ühiskond tervikuna tahab kõike saada väga kiiresti, mistõttu ei olla täna enam valmis endale tunnistama ka metsamajandamise põhitõde – et mets kasvab oma sada aastat –, kuigi aastasadu on inimesed seda teadnud ja seda oma elu loomulikuks osaks pidanud.

Mets kasvab alati tagasi

„Ma möönan, et see konflikt on loomulik – ja ma ei süüdista selles kedagi – ning meie peame tegema oma tööd paremini, selgitamaks inimestele, mis tegelikult seal metsas toimub, kaasa arvatud ka see, et kui me võtamegi metsa maha, paneme me sinna uuesti metsa kasvama ja ehk juba mõne aasta pärast on see pilt oluliselt vastuvõetavam, kui vahetult pärast raie tegemist,” lausus RMK juht.

RMK hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK kasvatab metsa, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusteadlikkust.