RMK 2005. aasta eelarve kohaselt on ettevõtte realiseerimise netokäive 1 059 miljonit krooni, millest riigieelarvesse kantav metsatulu moodustab 193 miljonit krooni. Järgmise aasta kavandatav kasum on 86 miljonit krooni. Lisaks suunab RMK 19 miljonit krooni igaüheõiguse, loodushoiu ja looduskaitse tööde korraldamiseks ning loodusteadlikkuse edendamiseks.

RMK investeeringute kogumaht ulatub 2005. aastal 145 miljoni kroonini, millest 56 miljonit (39%) on kavandatud kuivendussüsteemide ja teede renoveerimiseks, 54 miljonit (37%) töötingimute parandamiseks ja tootmise ajakohastamiseks, 14 miljonit (10%) riistvara uuendamiseks ja infotehnoloogiliste rakenduste väljatöötamiseks ning 5 miljonit krooni uute igaüheõiguse objektide rajamiseks.

Nõukogu kinnitas ka RMK arengukava aastateks 2005-2008, mis püstitab RMK-le mõõdetavad eesmärgid ja kujundab eesmärkide saavutamiseks strateegiad. Arvestades metsamajandamisprotsessi pikaajalisust on arengukavas lisaks nelja-aastasele lähiperioodile analüüsitud metsaresurssi olemit ja koostatud raiemahtude prognoos kuni aastani 2030.

RMK nõukogu esimehe Andres Onemari sõnul on kõige olulisem, et arengukava läheb Riigikogu poolt püstitatud üldiste eesmärkide defineerimisel strateegiateni väga konkreetseks. ?Arengukava aitab need eesmärgid iga metskonna ja RMK struktuuriüksuse jaoks lahti mõtestada konkreetseteks tegevusteks,? märkis ta.

RMK arengukava toetub Eesti metsamajanduse arengukavale aastani 2010. Selles on riigimetsa majandajale püstitatud järgmine üldeesmärk: ?Tagada ühiskonna enamuse huvidele vastavate eesmärkide püstitamine ja järgimine riigimetsa majandamisel, ning saavutada sellega metsapoliitikast tulenevate säästva ning efektiivse majandamise põhimõtete rakendamine riigimetsas?.

Arengukava koostamisel lähtuti keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleesmärkidest, et tagada erinevate valdkondade tasakaalustatud areng. Selleks uuendati RMK keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitika ning personalipoliitika põhialuseid.

Arengukava prognoosi kohaselt rajatakse RMK majandatavates metsades aastas keskmiselt 4750 ha metsakultuure, tehakse 11 000 ha valgustusraiet, 10 500 ha harvendusraiet ja 7055 ha uuendusraiet. Kasvava metsa aastane raiemaht on 2,46 miljonit tihumeetrit.