Maikuus alustab riigimetsamajandamise keskus Vihterpalu metsa tuleseirekaamerate paigaldamist, kogu süsteem peaks töövalmis olema augustikuuks.

Seiresüsteem koosneb pöörlevatest kaameratest ning tarkvarast, mis paigaldatakse võimalikult kõrgele, näiteks mobiilimastidele. “Üks kaamera suudab ümbrust jälgida 20 kilomeetri raadiuses,” sõnas RMK avalike suhete juht Marko Kadanik.

Kadaniku sõnul jälgib kaamera 360-kraadiseid pöördeid tehes ümbrust, teeb iga kümne kraadi kohta kolm pilti ning võrdleb pilte põhimõttel “enne” ja “pärast”. Kui vahepeal on pildis olulised muudatused tekkinud, juhib süsteem sellele operaatori tähelepanu. Põlengukahtlusega kohta on võimalik üldpildist välja suurendada.

Kaamera reageerib ka suitsule. Nii on võimalik tulekahju avastada juba algstaadiumis.

“Kui mõni vanamees tahab oma kodu juures tuld teha, siis jumal temaga, sellesse ei sekkuta,” sõnas Marko Kadanik. Kindlasti aga hakkab nahk soolas olema vales kohas lõkke tegijatel.

Põlengukoha suudab kaamera kindlaks teha 10–20-meetrise täpsusega.

Esialgu paigaldatakse Vihterpallu viis kaamerat, süsteem läheb maksma kaheksa miljonit krooni ning sellest 4,67 miljonit on eraldanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Kui kaamerad end õigustavad, võidakse neid paigaldada mujalegi.

Sarnane süsteem on näiteks kasutusel Saksamaal Berliini ümbruse metsade jälgimiseks.

Kadaniku ütlust mööda valiti Vihterpalu, kuna seal on toimunud viimase 50 aasta ulatuslikumad põlengud.