RMK tahab muuta jahi riigimetsas rikaste privileegiks
Järgmise nädala kolmapäeval korraldab riigimetsa majandamise keskus (RMK) tuleval jahihooajal Lääne-Virumaal Anguse jahipiirkonnas kütitavate suurulukite küttimislubade enampakkumise. Lähitulevikus kavatseb RMK raha teenimiseks enampakkumisele panna ka teiste jahipiirkondade küttimislube.
Nii võib juba mõne aasta pärast tekkida olukord, kus jahiturismiga tegelevad organisatsioonid ostavad üle Eesti kokku suurema osa küttimislube ja enampakkumisel üha kõrgemaks kerkivad hinnad jätavad kohalikud jahimehed tööta. Viljandimaa jahiseltsi esimees Veljo Kask ütles, et kui RMK tõesti peaks asuma tulevikus riigimetsas küttimise lube andma vaid enampakkumiste teel, siis mõjutaks see otseselt kõiki Eesti jahiseltse.
„Peaaegu kõikide jahiseltside jahipiirkonda jääb mingil määral riigimetsa. Mõnes piirkonnas on riigimetsa osakaal marginaalne, aga on ka jahipiirkondi, kus riigimetsa osakaal on 60 protsendi kandis,” selgitas Kask. Samal ajal loodab Viljandimaa jahiseltsi juhatuse esimees, et riigi jahinduspoliitika huvides pole, et riigimetsas saaks küttida vaid suure raha eest ostetud lubadega.
RMK jahimajandusosakonna juhataja Kalev Männiste ei salga, et enampakkumiste eesmärk on riigile senisest rohkem tulu teenida. Kuid samal ajal ei usu Männiste, et küttimislubade kokkuostmine jätaks Eesti jahimehed tööta.
„Eks rahaline dimensioon ole ikka kah mängus, sest praegu pole Eestis jahilubade turgu ja meie eesmärk ongi välja selgitada õiglane hind, millega küttida saaks,” selgitas Männiste. Siiski pole tuleval nädalal toimuv oksjon esmakordne. Aasta eest müüdi veidi teistel põhimõtetel küttimislube Leluselja jahipiirkonnas. Siis müüs RMK neid konkreetse uluki küttimiseks.
30 000 – 50 000 krooni
Männiste andmeil kerkisid küttimislubade hinnad ühe looma kohta siis kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Kõik mullu enampakkumise korras müüdud jahiload osteti ära. Näiteks kerkis hirvepulli loa hind üle 50 000 krooni. Sel korral otsustati korraga müüki panna siiski 85 uluki küttimise õigus. Kui kõrgeks hinnad kujunevad, ei oska Männiste ennustada. RMK on sel korral põdralaskmise loa alghinnaks rehkendanud 5000 krooni, metssea laskmise loa alghinnaks 1000 krooni ja kitse laskmise loa alghinnaks 500 krooni.
Järgmisel nädalal toimuval enampakkumisel läheb müüki neli küttimisluba 3000–8400 hektari suurusel jahiüksusel Lääne-Virumaal Anguse jahipiirkonnas. Väikseima küttimisõiguse alghind on 30 000 krooni, suurimal 50 000 krooni.
RMK plaan jahilube Anguse piirkonnas müüma asuda hämmastas eile keskkonnameti Virumaa jahinduse peaspetsialisti Raivo Sassi, kelle sõnul pole keskkonnaamet RMK-le eraldanud suurulukite küttimise limiiti. „Ma ei tea, kuidas nad saavad müüa 85 suuruluki küttimise luba, kui keskkonnaamet minu andmetel pole neile veel küttimise limiiti andnud. Võib-olla ei lubagi keskkonnaamet neil nii palju ulukeid antud alal küttida,” ütles Sass.
Jahimeeste selts: RMK ei sega
•• Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump ütles, et tõenäoliselt sunnivad RMK-d küttimislubade enampakkumisi korraldama organisatsioonis toimuvad ümberkorraldused.
•• Ühtlasi pole RMK plaanis enampakkumiste korras ulukite küttimise lube müüma hakata Lumpi hinnangul midagi eriti halba. „Nii nagu toimetavad eraldiseisvad jahiseltsid võiks toimetada ka RMK, ma usun, et üks ei sega teist,” lisas Lump.
•• Veidi kriitilisemalt suhtus RMK oksjoniplaani Rakvere jahimeeste klubi esimees Riho Reinberg, kelle hinnangul näib riiklik jahimajandamine loodusele hukatuslik olevat. „RMK jahimajandus on üles ehitatud jahiturismile ja külalised soovivad vaid suuremat trofeed,” selgitas Reinberg.
•• Reinbergi hinnangul pole mõistlik luua Eestisse liiga väikseid jahipiirkondi, nagu kavatseb teha RMK. „Läti ja Leedu tegid taasiseseisvumise järel väikesed jahipiirkonnad – ulukite arvukus, küttimine ja trofeede tagasiminek oli näha viimasel Riia jahitrofeede näitusel,” lisas Reinberg.
