Robotmannekeen teeb revolutsiooni rõivatööstuses


Robotmannekeen teeb revolutsiooni rõivatööstuses
----

Eestlaste loodud robotmannekeen aitab tulevikus õmmelda igaühele rätsepaülikonna.

“Me tahame teha revolutsiooni rõivatööstuses,” ütles Heikki Haldre, kelle firma Massi Milano arendab koostöös Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudiga ainulaadset robotmannekeeni.

Äriidee on väga konkreetne – kuidas toota rätsepakvaliteediga riideid masstootmise hinnaga. Rätsepakvaliteet tähendab siinjuures, et ülikond istub nagu valatult. Masstootmise hind aga, et õmblemine toimub seal, kus odavam, olgu see siis Hiina või Indias.

Haldre ja tema kompanjonide arvates võiks kahe asja kokkuviimine tulevikus välja näha umbes nii: klient läheb kaubamajja, astub proovikabiini ja seal mõõdab kehaskanner tema keha detailselt üle. Saadud andmed lähevad arvutisse ja nende põhjal saab valmistada täpsed lõiked. Tegu ei ole ulmega, sel viisil on riideid juba ka valmistatud. “Algne mõte oligi umbes selline, et võtame olemasolevad tehnoloogiad ja loome lihtsalt uue müügi- ning tootmiskanali,” räägib Haldre. Ideed arendades aga selgus üks keeruline probleem, mille lahendamiseks robotmannekeeni looma asutigi.

Nimelt puudub arvutil ilumeel. Kui sul on õllekõht ees, siis skanneri antud mõõtude põhjal valminud ülikond istub küll nagu valatud, kuid õllekõhtu ei varja. “Hea rätsepatöö aga seinebki kehadefektide varjamises,” ütles Haldre. Kui rätsep on mõõdud võtnud, läheb klient vähemalt paar korda tema juurde uuesti, just selleks, et ülikonda valmimise käigus kohendada. Kui aga sinu mõõdud võtab kehaskanner Tallinnas ning saadud info saadetakse tootmiskompleksi Hiinas, siis pole kliendi sõit tehasesse “ülikonna kohendamiseks” muidugi võimalik.

Lahenduseks oleks vastava kliendi kehast identse koopia tegemine ning meretagusesse vabrikusse saatmine. Kehakoopia abil saaks ülikonda korrigeerida ka kaugel asuvas tehases.

Ja just kehakoopia rolli peab kehakuju muutev robot ehk robotmannekeen täitma. Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Maarja Kruusmaa, kes roboti valmistamist juhib, selgitas, et kõige keerulisem oli leida optimaalne hulk kehaasendeid, mille võtmiseks peab robot võimeline olema.

“Inimkeha variatsioone on lõputult, aga robotit kõiki neid tegema panna pole lihtsalt mõistlik,” ütles Kruusmaa. Siin tuli appi rõivakonstruktor Ene Lindpere, kelle abiga sõeluti välja need kehaerinevused, mis on olulised rätsepa jaoks.

Robot muudab kehakuju

Esimene robotmannekeeni prototüüp on valmis. Pärast kliendi keha skaneerimist salvestab robot info ja muudab oma kuju vastavalt sellele: laseb õlad längu, ajab rinna kummi, tõmbab kõhu sisse.

Haldre sõnul tehakse selle aasta novembris esimesed katsetused testgrupi peal, kus skanner skaneerib kehasid, tarkvara töötleb infot, robotmannekeen võtab sisse saadud kehakujud ning õmblejad õmblevad selle järgi riided. Umbes samal ajal loodab Haldre alustada ka road-sõud, et esimesed investorid projekti kaasata.

Internetikaubandusele hoog sisse

•• Kui rõivatööstus sellise uuenduse vastu võtab, saaks tulusid genereerida kolmel moel. Esiteks muutuksid rätsepakvaliteediga tehtud riided taskukohasemaks palju suuremale inimhulgale.

•• Teiseks võimaldaks see ka masstootmises rõivaid õmmelda palju täpsemalt, hoides nii kokku laokulusid ja vähendades mittesobivate riiete õmblemist.

•• Ja kolmandaks annaks hoo sisse riiete müügile internetis. On ju riided üks tavaliste kaubamajade suurimaid müügiartikleid ning samas üks väheseid tootegruppe, mille müük interneti kaudu pole läbimurret veel teinud.