Hetkel õhuruumis tiirlevad elektrilennukid on pisikesed mehitamata sõjatööstuses või ilmavaatluses kasutatavad purilennukid.

"Põhjus, miks tänaseks on suudetud ehitada vaid ühte inimest kolmeks tunniks õhku viiv elektrileenuk seisneb selles, et ei ole suudetud leida hea suhe akude raskuse ning nedest välja tuleva tõukejõu vahel," selgitab oma essees energeetika- ja lennundusettevõtetele tööd tegev insener ja programmeerija John Carpinelli veebilehel Consumer Energy Report.

Carpinelli kirjutab, et kui president Obama pidas oma 2011 aasta pöördumisskõnet riigile, kinnitas ta, et praeguse aja "kosmosemissiooniks" on "rohelise energia võidukäik ning areng transpordist kodudeni".

"Pettumus oli aga suur kui ta ei maininud lennundust ning selle valdkonna edussamme roheliseks muutumisel," kirjtas Carpinelli.

2008 aastal pani NASA kokku meeskonna, kelle tööks saigi efektiivsemate lahenduste leidmine lennunduses, detailsemalt määrati eesmärgiks vähendada energiakulu lennukil kuni 70 protsenti. Meeskonda kuulusid nii General Electric, M.I.T., Nothrop Grymmani ja Boeing'u esindajad. Boeing oli selleks ajaks juba loonud lennukite hübriidmootori.

Carpinelli kirjutab, et suurim elektrilennukite probleem on jätkuvalt batareide kaalus ja hinnas.

"2009. aastal tutvustas Hiina firma Yuneec oma elektrilennukit E430. Üheistmeline elektrilennuk kasutas liitium patareisid ning võis kolmeks tunniks viia õhku kuni 470 kilogrammi. Veel ühe puudusena suutis see lennuk arendada kiirust vaid 150 kilomeetrit tunnis," kirjutas insener. 

Elektrilennukid oleksid võrreldes tänaste lennukitega ka turvalisemad ning seda nii õhkutõusul kui maandumisel. Lisaks odavamad ning majanduslikult kasumlikumad.