Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et linna suuremad teede-ehitusplaanid (nt Via Baltica ühendusteed, Lõuna- ja Põhjaväil) on seni põhjendamata, kuna linnal puudub terviklik transpordi arengukava ja uuringud, kus hinnataks alternatiivseid strateegiaid samade eesmärkide saavutamiseks.
Seega ei saa praegu öelda, et mitmetesse miljarditesse kroonidesse ulatuv ja sadu hektareid linnaruumi hävitav teede-ehitus oleks kõige otstarbekam arengusuund. Teiste Euroopa linnade kogemustest on teada, et teede-ehitus on kalleim viis ummiku- ja keskkonnaprobleemide suurendamiseks, mitte nende vähendamiseks.
“Tallinn on hetkel veel suhteliselt säästva transpordisüsteemiga linn, kus suurem osa inimestest saab oma igapäevased käigud jalgsi ja ühistranspordiga tehtud,” ütles ERL juhatuse liige Mari Jüssi.
“Millegipärast lähtuvad aga praegused teede-ehitusplaanid sellest, et Tallinna autostumistase on 10-20 aasta pärast ligi kaks korda suurem, mis muudaks linna autodest sõltuvaks.”
Keskkonnaorganisatsioonid esitasid Tallinna linnavalitsusele rida ettepanekuid, sealhulgas tervikliku ja säästva transpordi arengukava koostamiseks, kus käsitletaks üldplaneeringutest ja suurematest arengukavadest välja jäänud transpordipoliitilisi meetmeid.
See aitaks parandada linna elukvaliteeti nii, et transpordinõudlus linnas ei kasvaks ja uusi vastuolulisi magistraaltänavaid ja ülikalleid ristmikke juurde ehitama ei peaks. Vaja on ka uurida transpordi tervise-, keskkonna- ja ummikukulude ehk transpordi väliskulude suurust ja sisestamisvõimalusi, mis on Tallinnas hinnanguliselt üle kahe miljardi krooni aastas.
