Rohelised: suurem raiemaht nullib metsadest saadava püsitulu

Vastukaaluks saetööstuse juhtide soovile suurendada Eestis raiemahtu, leiavad rohelised, et seda tehes pikeneks vaid suurte saetööstuste agoonia ja kaoks metsast pikaajalise püsitulu saamise võimalus.

Raiemahtude järsk suurendamine, nagu soovitab metsatööstuse liidu juht Andres Talijärv, pikendaks vaid mõne aasta võrra üleinvesteeritud saetööstuste agooniat ning võtaks metsaomanikelt pikaajalise ühtlase tulu saamise võimaluse, leiab Erakond Eestimaa Rohelised (ERR).

"Eesti metsatööstus on olnud liialt orienteeritud saetööstusele, mis on ümarpalgi väljaveo järel alles teine samm puidu väärtustamise teel," ütles EERi riigikogu fraktsiooni liige Toomas Trapido. "Saetööstuse äririskide maandamist kodumaise okaspuu raiemahtu suurendades ei tohi lubada."

Trapido sõnul pole teiste metsast pärinevate saaduste nagu marjade, seente, kasemahla, tõrva jms arendamisele riiklikul tasemel praktiliselt üldse tähelepanu pööratud. "Ometi peitub just seal ning ökoloogilises metsamajanduses tervikuna Eesti metsanduse kõige suurem potentsiaal."

Rohelised leiavad, et vastuseks Venemaa plaanidele tõsta Eestisse sisseveeteva palgi importtolle järgneva kahe aasta jooksul kuni 12 korda, võiksid Riigimetsa Majandamise Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, ülikoolid, keskkonnaministeerium, metsaomanikud, metsatööstus ja keskkonnaorganisatsioonid ühiselt õla alla panna metsatoodete arendamise keskusele. Selline keskus omaks piisava rahastatuse ning teadus- ja arenduspotentsiaali korral selget nägemust metsanduse ja metsatoodete arengusuundadest.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti metsaraie maht möödunud aastal 2005. aastaga võrreldes ligi 16 protsenti, moodustades 5,9 miljonit tihumeetrit . "Mingil juhul ei tohi suurendada saetööstusele vajamineva okaspuu väljaraiet 12 miljoni tihumeetrini ning see ei ole ka lihtsalt realistlik," ütles Trapido. "Paljuräägitud 12 miljoni tihumeetri raie eeldab praegusest oluliselt suuremat lehtpuu, eriti halli lepa raiet, mida võiks tõepoolest ka teha. Aga okaspuupalgi osas on lagi käes."

Rohelised tunnistavad saetööstuse probleemi, märkides, et 1990. aastate teisel poolel investeeriti Eesti saetööstusesse mitu korda rohkem kui jätkusuutlik raie välja kannataks.

"Inimlikult on mõistetav, et inimestel on oma rahast kahju, kuid see pole piisav põhjus Eesti metsade kahjustamiseks," lausus Trapido.